Semiootika ja metodoloogia


2002/2003 sügis- ja kevadsemester - 4 punkti.
Esmaspäeviti (üle nädala) k. 14-16, Tiigi 78-311.
[SOSE.01.161]
Ülemaste, kraadiõpe, jt.


Ajakava

9. sept. - sissejuhatus
23. sept. - Popperi "Historitsismi viletsus" - vajalik läbi lugeda, arutelu.
7. okt. - lugeda: Prigogine, "Order out of chaos", Introduction (The challenge to science), Ch. I (The Triumph of reason) ja Conclusions (From Earth to Heaven - the reenchantment of nature); samuti Leo Näpinen'i artikkel ajakirjas "Trames" 6(2), 2002 ("Prigogine's program for the remaking of traditional physics and the resulting conclusions for understanding social problems"); vt. ka samas "Trames"'e numbris lk. 202-208 "Estonian studies in the history and philosophy of science". Loengul esineb Leo Näpinen Tallinna Tehnikaülikooli filosoofiaosakonnast.
21. okt. - lugeda: Maturana, "Autopoiesis, structural coupling and cognition". Esineb Pille Bunnell Vancouverist.
4. nov. - lisalugemiseks Edmund Husserl, "Expression and meaning". Vt. ka McIntyre (Husserl ja Frege).
18. nov. - Peirce. Võrdlusena analüüsime loodusteaduslikust metodoloogiast lähtuvat D. Macer'i hiljutist ideede kaardistamise projekti.
2. dets. - Languaging, and distinction. Pille Bunnelli loeng.
16. dets. - Peirce. Seminar, vaatleme artikleid 'What is a sign' ja 'The basis of pragmaticism in phaneroscopy' (Essential Peirce, kd. 2, lk. 4-10 ja 360-370), samuti 'Evolutionary love' (Essential Peirce, kd. 1, lk. 352-371), ning 'Kuidas muuta meie ideid selgeks' (Akadeemia nr. 8, 1997, lk. 1679-1701). Põhjalikuma ülevaate annab J. L. Esposito loengukursus Peirce'i semioosi teooria (koosneb kaheksast loengust, kõigi tekst sel aadressil saadaval). Semestri kokkuvõte.

10. veebr. - kommunikatsioon maailmaga; nõu küsimine tippude käest.
24. veebr. - püha.
10. märts. - Fenomenoloogia, Husserli semiootika - "Expression and meaning" - tekst vt. sekretäri juures (vt. ka 4. nov.).
24. märts. - Loeng Ernst Cassirerist.
7. aprill. - Kirjutada essee "Semiootika meetod" (ca 5 lk.). Varustada see ka allikaviidetega. Saata elektrooniliselt aadressile kalevi@zbi.ee
21. aprill. - Täiendatud versioonid "Semiootika meetodist" (vt. 7.4). Semiootika olukorrast Venemaal.
5. mai. - Lõppversioonid "Semiootika meetodist" (vt. 7.4).
19. mai. - Kokkuvõtted.

Kursuse sisu

Vaadeldakse semiootika ja semiootiliste teaduste metodoloogiat võrrelduna loodusteaduste metodoloogiaga. Analüüsitakse metodoloogilist pööret üleminekul keeruliste, mittelineaarsete, pöördumatute, ajalooliste, märgiliste objektide juurde.
Kursus seisneb alustekstide refereerimises ja arutelus seminaridel.
Üritada vastuseid leida järgmistele küsimustele:
(1) Mispoolest erineb semiootiliste faktide ja seaduspärade teadasaamisviis teiste teaduste teadasaamisviisidest.
(2) Millised on semiootilise analüüsi meetodid.
(3) Kas eksisteerivad semiootilised seaduspärad, ning kui ja, siis kas ja mispoolest nad erinevad muudest maailma seaduspäradest.

Kursuse tulemusi

Esseed teemal Semiootika meetod:
Kristi Jõeste
Maria Kulikova
Peeter Linnap
Mari Niitra
Laura Loolaid
Marju Randlane
Evelin Silgo
Kai Valkna
Vadim Verenich
Mart Viires

Kirjandus

Lisandub siia tasapisi. Kohustuslik on paksus kirjas

Altmann Gabriel, Koch Walter A. (eds.) 1998. Systems: New Paradigms for the Human Sciences. Berlin: Walter de Gruyter.
Anderson Myrdene, Deely John, Krampen Martin, Ransdell Joseph, Sebeok Thomas A., Uexküll Thure von 1984. A semiotic perspective on the sciences: steps toward a new paradigm. Semiotica 52(1/2), 7-47.
Chalmers Alan 1998. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks. Tartu: Ilmamaa.
Hofstadter Douglas R. 1980. Gödel, Escher, Bach: An Eternal Golden Braid. New York: Vintage Books.
Kauffman Stuart A. 2000. Investigations. Oxford Univ Press.
Maturana, H. R. and F. Varela 1980. Autopoiesis and Cognition: the Realization of the Living. D. Reidel Publishing Company.
McIntyre Roland 1987. Husserl and Frege. Journal of Philosophy 84: 528-535.
Meien S. 1987. Mõistmise printsiip. Eesti Loodus 30(1): 45-48, (2): 117-122, (3): 184-188, (4): 259-263.
Merleau-Ponty M. 1981 [1962]. Phenomenology of Perception. London: Routledge.
Näpinen Leo 2002. Prigogine's program for the remaking of traditional physics and the resulting conclusions for understanding social problems. Trames 6(2)
Pattee H.H. 1997. The Physics of Symbols and The Evolution of Semiotic Controls.
Popper Karl 2000. Historitsismi viletsus. Tallinn: Olion.
Prigogine Ilja, Stengers Isabelle 1984. Order out of Chaos: Man's New Dialogue with Nature. Toronto: Bantam.


Loenguteemad

1. Tõsikindla teadmise saamise viisid.
2. Loodusteaduslik metodoloogia.
3. Laiendatud (semiootiline) metodoloogia ja loodusteaduslik metodoloogia kui selle erijuht.
4. Seaduspärade liigitus. Korrastatuse päritolu süsteemides.
5. Prigogine'i vaated teadusele. Mittelineaarne dünaamika ja aeg.
6. Autopoees. Humberto Maturana, Heinz von Förster. Teist järku küberneetilised süsteemid.
7. Fenomenoloogia. Husserli panus metodoloogiasse ja semiootikasse. Merleau-Ponty.
8. Peirce'i vaated teadusele.
9. Cassirer ja semiootiliste vormide uurimine.
10. Kommunikatsiooni fenomeni päritolu. Loodusteadusliku metodoloogia sobimatuse põhjused kommunikatiivsete süsteemide korral.
11. Semiootilise metodoloogia alused. Unikaalsete sisemaailmadega süsteemid ja nende uurimine. Üldise kommunikatsiooniteaduse, antropoloogia, kognitiivteaduste ja semiootika vahekorrad.

Viiteid

Frege
Husserl; vt ka see
Merleau-Ponty
S. Nirenburg & V. Raskin Philosophy of Linguistics [raamatu täielik esitus vt. siin]
Peirce [väike ülevaade]
Sonesson (integral linguistics)
Robert M. Young (mind, brain, adaptation)