| Klass: Vähid (Crustacea) |
| Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca) |
 Selts: Kirpvähilised (Amphipoda) |
Kirpvähk Ceradocus dooliba Austraalia lõunarannikult. Foto: G.Poore
Kirpvähk Caprellinoides sp. Austraalia lõunarannikult. Foto: G.Poore
|
Meres elavaid kirpvähilisi
Eesti merevetest on teada 14 kirpvähilise liiki.
Madalmeres randade lähedal on väga sagedased tavaline kootvähk (Corophium volutator), (Bathyporeia pilosa), ookeani kirpvähk (Gammarus oceanicus), mere kirpvähk (Gammarus locusta) jt.
Kootvähk on omale nime saanud suurte, kujult kooti meenutavate tagatundlate järgi, mis on eriti võimsalt arenenud isastel. Nad on 6-8 mm pikkused loomad, kes eelistatult elavad mudasel ja savisel merepõhjal. Kootvähid uuristavad põhjasetetesse 3-8 cm pikkusi tunneleid. Neid vähke kasutavad suurel hulgal toiduks veelinnud. 5 mm pikkune põlvikvähk on nime saanud põlvjalt kõverdunud tundlate järgi. Mitmed Läänemeres elutsevad kirpvähilised sooritavad vees vertikaalseid rändeid, mis on enamasti seotud valgustingimuste muutumisega. Ka muidu põhjalähedase eluviisiga põlvikvähk ja kootvähk võivad öösel veekogu põhjalt lahkuda ja tõusta pinnakihtidesse.
Sügavamal meres on massilised perekonna harjaslabalase liigid tavaline harjaslabalane (Pontoporeia affinis) ja küürakas harjaslabalane (Pontoporeia femorata) - 7 - 9 mm pikkused kahvatukollast värvi arktilise päritoluga loomad, kes elutsevad meil jäänukitena hilisjääajast. Nende kehaehituse juures on iseloomulikud võimsad tagumised rindmikujalad, mida vähid kasutavad põhjasetetes tuhnimiseks.
Eesti lääneranniku vetes on kõige tavalisem roosteselg-kirpvähk (Leptocheirus pilosus). See on väike (4-5 mm pikkune) heledatäpilise-punakaspruuni seljaga loom.
Ilusat valkjat, kollaste või pruunide täppide ja roheliste tundlatega 10 mm pikkust kirpvähilist Calliopius laeviusculus on leitud ainult Saaremaa lääne- ja Hiiumaa põhjarannikult ning pelglikku kirpvähki (Gammarus duebeni) vaid Saaremaa kagurannikult.
Liik Gammarus inaequicauda ja punakaspruun kuni 8 mm pikkune Melita palmata teatakse elutsevat vaid Vilsandi saare ümbruses.
Tavaline suurpea (Hyperia galba) elutseb ainult mere sügavamates osades. See on kuni 20 mm pikkune kahvatupunane või kollakas massiivse peaga kirpvähiline. Teatud aastaaegadel võib ta tõusta merepõhjast pinnakihtidesse, tungida mereristide kehasse ja toituda neist.
|