Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca)
Selts: Kirpvähilised (Amphipoda)
Sigimine


Kõik kirpvähilised on lahksugulised - esinevad nii emased kui isased loomad. Eestis laialt levinud kirpvähil on isasloomad emastest suuremad, mõnedel teistel liikidel võib see aga olla vastupidi.

Kirpvähiliste paaritumine kestab tavaliselt mitu päeva. Isane asetub emase seljale, hoiab viimasest oma ebasõrgadega kinni ja ootab tema kestumist. Kui emane on ajanud maha vana kesta, nagu see vähkidel ikka aegajalt kombeks on, eritab isane emaslooma kõhu peal asuvasse haudepauna seemnevedelikku. Varsti (kirpvähil 1,5 - 4 tunni pärast) muneb emane haudepauna munad, mis seal isase seemnerakkudest viljastuvad.

Munade arv on eri liikidel erinev ja sõltub muuhulgas muneva emase suurusest. Kirpvähi perekonna (Gammarus) liikidel varieerub munetud munade arv 4 - 100 vahel. Aastas mitu korda sigivatel liikidel väheneb munade arv suve lõpul ja sügise saabudes.

Munas olevate kirpvähiliste looted on kõhu suunas kõverdunud asendis. Noored koorunud kirpvähilised erinevad enamikest lähedastest vähide seltsidest selle poolest, et neil on juba olemas kõik rindmikujalad. Ema haudepaunast lahkuvad nad 20 - 30 päeva pärast munast koorumist, kusjuures selle perioodi pikkus oleneb veetemperatuurist. Emaste kirpvähiliste haudepaun ei kao pärast iga sigimisperioodi lõppu, nagu see juhtub näiteks kakandilistel, vaid on kõigil suguküpsetel emastel olemas kogu eluaja.

Haudepaunast lahkunud noored vähid kasvavad üsna kiiresti ja kestuvad perioodiliselt. Kirpvähid (Gammarus) peavad suguküpsuse saavutamiseni kestuma 13 korda. Aeg, mis selleks kulub, on jällegi liigiti erinev ja sõltub veetemperatuurist, täiskasvanuks saamine võib võtta aega mõnest kuust paari aastani.

Mõnedel juhtudel on munast kooruva kirpvähilise sooline kuuluvus määratud mingite välistingimuste, eriti temperatuuri poolt. Nii teatakse see olevat Saaremaa kagurannikul elutseva pelgliku kirpvähi (Gammarus duebeni) puhul. Kui selle liigi munad valmivad temperatuuril alla 5°C, kooruvad neist isased loomad; kui aga temperatuur on üle 6° C, siis emased. Seetõttu on kõik pelgliku kirpvähi talvel sündinud järglased isased, emased ilmuvad alles kevadel.

Kirpvähilised elavad harilikult 1-2 aastat. Lääne-Euroopa koopaveekogudes elutseva allikavähi (Niphargus) keskmine eluiga on aga 6 aastat ja võib ulatuda kuni 30 aastani.