Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca)
Selts: Kirpvähilised (Amphipoda)
Toitumine


Kirpvähilistel on haukamistüüpi suised nagu kõigil tahket toitu söövatel putukatelgi. Need on suupiirkonnas paiknevad lõuad ja muud jätked, mis aitavad toitu vastu võtta ja peenendada.

Enamus kirpvähilisi on kõigesööjad ehk omnivoorid. Enamik mageveeliike ja paljud mereliigid söövad nii elusaid kui surnud taimi, põhjasette-osakesi, loomade korjuseid ning võimaluse korral väikesi elusaid loomi. Vähid purustavad toitu ülalõugade abil, alalõuad peatavad pisemaid toiduosakesi ega lase neil maha pudeneda.

Peale selle võivad mõned liigid toitu hankida ka filtreerimise ehk kurnamise läbi. Läänemeres elutsevatel roosteselg-kirpvähil (Leptocheirus) ja kootvähil (Corophium) on vees hõljuvate osakeste püüdmine ainsaks toiduhankimiseviisiks. Oma varjepaigas viibides tekitavad need vähid tagakehajalgadega tugeva veevoolu ja kurnavad vett läbi eesmiste rindmikujalgade harjaste. Harjastesse kinni jäänud söödavad palad - ränivetikad, bakterid ja peened taimejäänused rändavad suhu. Seejuures keerutavad kootvähid pidevalt oma pikkade tagatundlatega põhjasetete pinnalt üles mudapilvekesi, kust satub vette hõljuma hulganisti söödavat.

Paljud harjaslabalaste (Pontoporeia) liigid kraabivad liivateradelt ja muudelt põhjasetteosakestelt toiduks tillukeste vetikate ja bakterite kirmet.

Kirpvähiliste hulgas leidub ka parasiite, näiteks Eestis mitteelutsevad vaalaväivlased (Cyamidae), kes kinnituvad hiigelhulkades vaalalistele ja närivad nende nahka. Suurpealised (Hyperiidea) ründavad meduuse ja kammloomi ning toituvad nendest, tonnvähid (Phronima) söövad välja tükke meritünnikute kehast jne.