|
"Puhkuse teooria" |
|
Kevadkooli definitsioon 29. kevadkooli kava registreerumine 29. kevadkooli ***************************************************** TEOREETILISE BIOLOOGIA 29. KEVADKOOLI IDEEKAVAND Teoreetilise bioloogia sektsiooni juhatus istus ühel novembrikuu õhtul koos ja tuli (põhjaliku analüüsi toel) järeldusele, et 29. teoreetilise bioloogia kevadkool saab toimuma 2003. aasta maikuu esimesel poolel ühes kaunis Eesti paigas teemal PUHKUSE TEOORIA. Traditsiooni jätkates on kavas välja anda eestikeelne lühiartiklite kogumik, kaastööde esitamise tähtaeg täpsustub hiljem. Siiski oleks varane kaastööplaanidest teatamine (Toomas Tammaru: toomast@zbi.ee) väga teretulnud. Järgnevalt lahtiseletusi. Nii võiksime mõista puhkust - Soikeseisundid on seisundid, milles mitmete elutegevuse intensiivsust väljendavate parameetrite väärtused on ajutiselt oluliselt allpool tavataset. Rekreatsiooni all mõistame protsessi, mille käigus taastub mingi funktsiooni efektiivsus. Soikeseisundid, mille üheks tähtsaks funktsiooniks on rekreatsioon, liigituvad kahtlemata puhkuse alla. Soikeseisundeid, mille oluliseks funktsiooniks rekreatsioon ei ole, peame puhkuseks ehk mõnikord, kuid ilmselt mitte alati. Sama lugu on rekreatsiooniga, mis toimub teisiti kui soikeseisundi vahendusel. Puhkuse defineerimise üle kevadkoolis kindlasti vaidleme, kuid kooli teema saab siinkohal mõistetud laialt: vaatluse alla tulevad nii soikeseisundid kui ka rekreatsioon, mitte vaid nende ühisosa. Kevadkoolis võiksime arutleda järmistel teemadel: milline on soikeseisundite levik elusorganismide sees ja hulgas: - soikeseisundis raku osad - kas on selliseid? - soikeseisundis organismi osad; - bakterite, seente, vetikate jms puhkeeosed, ümmikud ja analoogid jne; - idanemise ootamine seemnetel, seemnepangad; - diapaus putukatel; - talveuni, suveuni; - sigimiskordade vahele jätmine (puud, linnud, kes veel?); - puhkeolekud organismiülastes süsteemides - kas lisandub midagi kvalitatiivset? milline on soikeseisundite ökoloogia, ehk puhkeolekute funktsioonid: - ebasoodsate olude üleelamine; - parima aja ootamine; - levimine; - kavalamad strateegiad: bet-hedging, seemnepangad; millised on soikeseisundite mehhanismid: - soikeseisundi biokeemilised, füsioloogilised jms omapärad; - kompromissid, mida puhkus teeb ja pakub; mismoodi toimub rekreatsioon: - kuidas funktsioon kaob ja taastub: mehhanismid eri süsteemides; - milline biosüsteem peab taastuma ja milline mitte ja miks: DNA-st ökosüsteemideni; mis on uni - inimesel ja neil kes veel meie moodi magavad: - une käigus toimuvad protsessid ja muutused: biokeemia, füsioloogia; - miks me nii kaua magama peame? - unega seotud psühholoogilised probleemid; ja kas ka kuidagi puhkamata saaks, või miks ikkagi ei saa. *********************** jutu lõpp ********************** |