Jakob Johann von Uexküll sündis 8. IX 1864 Keblaste mõisas ja suri 25. VII 1944 Capril. Ta oli baltisaksa bioloog ja filosoof ja selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Aastatel 1884-1889 õppis J. v. Uexküll Tartu Ülikoolis ja suvitas 1930-ndail aastail Puhtus (Virtsu lähedal) oma suvemajas, kuhu 1949 aastal rajati bioloogiajaam, mis on kasutusel tänaseni.
Aastast 1925 oli Hamburgis professor, kus rajas loomade omailma uurimise instituudi ja juhatas seda 1926-40. Uuris selgrootute närvitalitust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist; käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Peamisi mõisteid omailm (Umwelt). Tema arhiivi hoidmiseks ja vaateviisi arendamiseks on Tartus Eesti Loodusuurijate Seltsi juures Jakob von Uexkülli Keskus (asutatud 1993).
Teoseid.:
“Umwelt und Innenwelt der Tiere” (1909)
“Theoretische Biologie” (1920)
“Bedeutungslehre” (1940)