sudeedi piiphein (Luzula sudetica)
Bolboschoenus (Asch.) Palla, mugulkõrkjas
NB! Määramiseks vajalikud küpsed viljad. Viljub alates augustist.
1. pähklike äraspidimunajas, ristlõigul ümaralt kolmnurkjas, küpsed viljad perigooni jäänusteta, jäänused 2/3 vilja pikkusest, emakasuue kahe- või kolmetine
- pähklike rombjas, ristlõigul teravalt ebakorrapäraselt kolmnurkne, küpsetel viljade küljes püsivad perigooni jäänused, jäänused peaaegu vilja pikkused, emakasuue kolmetine. Kõikjal Euraasias, leitud ka Soomest ja Rootsist, Eestist seni andmed puuduvad. [Browning et al. 1996]
Crepis tectorum L., liiv-koeratubakas
1. varred (7) 12-100 cm pikkused, õisikuid rohkesti. Varrelehti rohkesti, kodarikulehti vähe. Keelõied 12-15 mm. Üldkatis viltjad, üksikute kuni rohkete lihtkarvadega. Eestis tavaline
- Varred kuni 30 cm kõrgused, õisikuid 2-7. Varrelehti 2-4, kodarikulehed arvukad. Keelõied 10-13 mm. Üldkatis saledate, ebavõrdse pikkusega näärmekarvadega. Ölandil ja Gotlandil alvaritel, kivisel pinnasel, Eestis seni leitud Osmussaarel alvaril (1993)
Galeobdolon luteum, koldnõges
1. männases kuni 8 (10) õit, ülemised abilehed (bracts) 1-2 korda laiusest pikemad, suhteliselt tömbitipulised
- männases (8) 9-15 õit, ülemised abilehed 1.5 - 3.5 korda laiusest pikemad, terava või teravneva tipuga. Eestist leidmata
- õierao näärmekarva jalg pole peast üle 2 korra pikem, lehed pisut käändunud. õiekroon vähemalt 12 mm.
- Taimel vertikaalne peajuur horisontaalsete külgjuurtega. õisikuraod näärmetega või ilma. Seemnised tumepruunid, 2.5-3.5 x 1-1.5 mm. Pappus 10-14 mm, püsib seemnistel. Varrelehtede kõrvakesed ümardunud, sageli hambulised. Enamasti ruderaalaladel või umbrohuna, mererannas.
01. üldkatis, õisikuraod näärmekarvalised. Pikimad katiselehed 14-17 mm.
- üldkatis ja õisikuraod paljad (näärmekarvadeta). Pikimad katiselehed 10-15 mm.
Veronica vindobonensis L., soojamailane
l. Lehed tavaliselt sügavalt lõhestunud servaga, pealmisel pinnal 0,1-0,3 mm, alapinnal kuni 0,5 mm pikkused karvad, vars kitsaste ja korrapäraste karvaridadega (karvu nende vahel pole), tupplehed tihedalt 0,1-0,3 (harva 0,4) mm pikkuste näärmekarvadega ja õieraod käharate lihtkarvade ja kuni 0,3 mm pikkuste näärmekarvadega. 2n=16 (diploid). Taimed peaksid olema kollakamad, kui külmamailane. Eelistavat kserofüütseid, sooje ja kuivi kasvukohti. ZBI herbaarmaterjali põhjal on Eestis hetkel teada 3 leiukohta (Palmse park, Kunda lähedal ja Põlvamaal Laane-Liiva peatuste vahel) + üks teade kirjanduses (Rakvere).
- lehed tavaliselt peensaagjad kuni jämesaagjad, pealmisel pinnal (0,3) 0,5-0,8 mm ja alapinnal ca 0,8 mm pikkuste karvadega, vars laiade ja ebakorrapäraste karvaridadega (karvu ka nende vahel), tupplehed kas ainult näärmekarvadega (sel juhul need 0,3-0,8 mm) või esineb ka lihtkarvu (0,8-1,2 mm), õieraagudel sirged lihtkarvad, mis on pikemad kui 0,3 mm. 2n=32 (tetraploid). Ainult leheserva tunnuse jargi ei saa liiki oelda, see võib mõlemal liigil olla üsna varieeruv. Mikroskoopilised tunnused peaksid kõik korraga esinema (üsna paljudel külmamailastel "sobivad" näiteks tupplehtede karvad V. vindobonensis'e jaoks, kuid lehekarvad on liiga pikad).