| Klass: Vähid (Crustacea) |
| Alamklass: Aerjalgsed (Maxillopoda) |
 Selts: Vääneljalalised (Cirripedia) |
|
Tõruvähk meresõitjate nuhtluseks
Randades seisvate veesõidukite kered on sama sobivaks kinnituspaigaks tõruvähkide vastsetele kui mistahes veealused objektid. Need loomad kinnituvad nii tugevasti, et laeva liikuma hakkamisel tekkiv veesurve ei pühi neid minema, nagu juhtub mõnede nende tülikate naabrite ja konkurentidega, kes kõik on sadamas seisva laeva kerel vohama hakanud. Vähid isegi võidavad laeva liikumise läbi - kiiresti möödavoolavas vees on rohkem hapnikku hingamiseks ja on võimalik haarata rohkem toiduosakesi.
Kuid oma kolooniatega laeva veealustel osadel on nad inimestele nuhtluseks, kuna nende tõttu väheneb sõidukiirus, sellega pikeneb reisi kestus ning suurenevad kütuse- ja muud kulud. Majanduslikult mõtleval inimesel ei jää muud üle kui laeva keret perioodiliselt puhastada, mis toimub peamiselt vähkide ja muude pealiskasvu tekitavate loomade ja vetikate mahakraapimise teel. Seegi on aga raske ja kallis. On töötatud välja spetsiaalseid värve laeva veealuste osade katmiseks, mis mõjuksid mürgiselt sinna laskuvatele tõruvähkide vastsetele. Tõruvähkide pealiskasv ühe aasta jooksul on tõesti suur - 12-15 kg/m2.
Kaugsõitude ajal aga võib toimuda ka tõruvähkide iseeneslik suremine. Selle peamine põhjus on laeva sattumine magedatesse vetesse - tõruvähid kui mereloomad ei talu pikka aega madalat soolsust, samuti võib saada neile surmavaks liiga kõrge või sagedamini liiga madal temperatuur. Hukkudes võivad need vähid kas tervenisti laeva küljest ära kukkuda või jäävad nende lubikojad paigale. Sel juhul pole laeval sugugi kergem, et loomad kodade seest on surnud, sest hõõrdumine jääb samaks. Küll on sellest nii palju kasu, et kojad on lakanud kasvamast.
Tõruvähid võivad ka kalameestele tuli tekitada kinnitudes merreasetatud võrkudele, nootadele ja muudele kalapüünistele. |