| Klass: Vähid (Crustacea) |
| Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca) |
 Selts: Müsiidilised (Mysidacea) |
|
Sigimine
Müsiidiliste paaritumine toimub öösiti. Isased loomad otsivad oma keemilise meele abil emaseid liigikaaslasi ning hakkavad ujuma nende kõhu all. Läänemeres elavate tähnikmüsiidide (Praunus) isased haaravad emaslooma 1-2 sekundiks rindmikujalgadega ja juhivad sperma emase haudekambrisse. Paaritumise ajal pole isasel loomal vaja emast pikemat aega kinni hoida ja sellega seletub ka müsiidiliste üks eriline tunnus: erinevalt enamikest kõrgematest vähkidest on nende isasloomad väiksemad ja nõrgemad kui emased.
Munade arv eri liiki müsiidilistel on erinev ja oleneb peale kõige veel emaslooma mõõtmetest, st. vanusest. Läänemeres elav reliktne kuulmiksaba (Mysis relicta) muneb 10-40 muna.
Munad paiknevad emase rindmikujalgade küljes haudepaunas ning nendest koorunud noored vähid jäävad veel natukeseks ajaks haudepauna, enne kui alustavad iseseisvat elu. Noorte vähkide areng on otsene, ilma moondeta, ja toimub soojas vees palju kiiremini kui külmas. See võtab aega umbes kuu või vähem.
Läänemere liigid reliktne kuulmiksaba ja tähnikmüsiidid elavad kuni 1,5 aastat vanaks.
|