Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca)
Selts: Müsiidilised (Mysidacea)
Eestis elavaid müsiidilisi


Eesti 6 müsiidiliiki elutsevad kõik Läänemeres ning on seal laialt levinud tavalised loomad. Nad ujuvad ringi peamiselt põhjalähedastes veekihtides, kuid vahatevahel laskuvad ka põhjale või kinnituvad taimedele ja tõusevad kõrgematesse kihtidesse.

Meie madalmeres, alla 15 m sügavusel, on kõige tavalisemaks müsiidiks soojalembene harilik uuskuulmiksaba (Neomysis integer). Ta on kogu Läänemeres massiline liik ja esineb tihedate parvedena. Harilik uuskuulmiksaba on 17 mm pikkune, sigib ainult suvel, ja annab aastas 2 (harva 3) põlvkonda. Toitumisviisilt on ta kõigesööja, kaldudes siiski veidi kiskluse poole. See müsiid moodustab tähtsa osa meie kalade toidus.

Mere kuulmiksaba (Mysis mixta) ja reliktne kuulmiksaba (Mysis relicta) on põhjapoolsema päritoluga külmalembesed liigid ja hoiduvad seetõttu sügavamatesse veekihtidesse avamere poole, kus on jahedam. Mere kuulmiksaba on 25 mm pikkune vähk, kes sigib kas suvel või talvel ja annab aastas 1 põlvkonna. Toitumisviisilt on ta kõigesööja. Reliktne kuulmiksaba on samuti 25 mm pikkune, kuid peamiselt rööveluviisiga loom. Läänemeres sigib ta aastaringselt. Mõlemad liigid on oluliseks lüliks mere toiduahelas.

Suur tähnikmüsiid (Praunus flexuosus) ja liik Praunus inermis on taimestikulembesed ja eriti suur tänikmüsiid elutseb peaaegu eranditult aladel, kus kasvab hulgaliselt veetaimi. Teist liiki, Praunus inermis, võib kohata ka liivastel ja kivistel randadel. Mõlemad sigivad Läänemeres vadi suvel ja annavad aastas tavaliselt 2 põlvkonda.