| Klass: Vähid (Crustacea) |
| Alamklass: Lõpusjalgsed (Branchipoda) |
 Selts: Lehtjalalised (Phyllopoda) |
|
Toitumine ja hingamine
Vesikirbuliste toitumine ja hingamine on seotud nende rindmikujalgadega. Nimelt paiknevad jalgade küljes õhukeseseinalised hingamiselundid - lõpuskotikesed. Jalgade liigutamisega tagab loom pideva värske hapnikurikka vee juurdevoolu hingamiselundite juurde. Hapnik siseneb läbi lõpusekottide õhukeste seinte ning satub verre.
Jalgade küljes on ka harjaskammikesed. Nendesse jäävad kinni vees hõljuvad vesikirbuliste toiduobjektid - bakterid, väikesed vetikad, algloomad, kõdu. Toit suunatakse jalgade juurest suhu. Sellist toitumisviisi nimetatakse filtreerimiseks. Vesikirbuliste jalad sooritavad minutis 300-500 lööki ning vett filtreeritakse kogu aeg. Ööpäeva jooksul võib üks vesikirp ära süüa 4,8 kuni 40,8 miljonit bakterit.
Vesikirbuliste hulgas on ka röövloomi, kes ei toitu filtreerides, vaid nende jalad on kohastunud otseseks saagi haaramiseks. Jalgadel paiknevad ogad ja ogajad harjased. Röövliikidel ei ole lõpuseid ja nad hingavad läbi kehaseina. Samuti pole nende keha üleni kojaga kaetud, vaid koda esineb ainult seljaosas, kus moodustab haudetasku munade jaoks.
|