Hõimkond: Lülijalgsed (Arthtopoda)
Klass: Vähid (Crustacea)


Jõevähi siseehitus







Kirpvähi siseehitus
Välisehitus


Igale vähi kehalülile kinnitub reeglina üks paar kaheharulisi jäsemeid (jäsemeteks nimetatakse peale jalgade ka pea küljes paiknevaid tundlaid ja kõiki muid jätkeid).

Vähkide pea küljes on viis paari jätkeid: eestundlad, tagatundlad, ülalõuad ning esimesed ja teised alalõuad. Üla- ja alalõugu koos nimetatakse ka suisteks. Tundlad on vähi meeleelunditeks - neil paikneb rohkesti mitmesuguseid meeleharjaseid, mille abil vähk haistab ja kombib ning tajub vee keemilist koostist. Mõnikord osalevad eestundlad ka ujumisel ja paaritumisel (aerjalalised) või on kinnituselundiks (vääneljalalistel). Tagatundlad võivad samuti olla abiks ujumisel (vesikirbulised, karpvähilised). Vähkide ülalõuad on toidu peenendamiseks, alalõuad toiduosakeste veest välja filtreerimiseks ja suhu toimetamiseks.

Vähkide rindmikul paiknevad jalad on peamiselt liikumiseks - kõndimiseks, roomamiseks, ronimiseks, ujumiseks. Tihti on vähkide mõned eesmised rindmikulülid omavahel nii kokku kasvanud, et eesmised rindmikujalad moonduvad lõugjalgadeks, mis osalevad hoopiski toidu haaramises. Tagakehajalad primitiivsetel vähkidel puuduvad, kõrgemalt arenenud liikidel on need kasutusel ujujalgadena.

Pea küljes paiknevad vähkidel silmad. Harilikult on neil üks paar liitsilmi, mis koosnevad tillukestest osasilmadest nagu mosaiikpildid. Osasilmade arv on erinev. Pisikestel vähkidel on umbes paarkümmend, jõevähil 3 000 osasilma. Iga osasilm näeb objektist, mida vähk vaatab, vaid kindlat väikest osa, teised osasilmad näevad sama objekti teisi osi ja kokku moodustud terviklik pilt. Mõnedel vähkidel asuvad liitsilmad varrekeste otsas, teistel vahetult pea pinnal. Varte otsas paiknevad silmad on harilikult igasse suunda hästi pööratavad ja tagavad eriliselt avara vaatevälja. Vesikirbulistel on kaks liitsilma kokku kasvanud üheks paarituks silmaks.

Vähkide vastsetel pole liitsilmad veel välja arenenud, selle asemel on neil üks lihtsilm. Lihtsilm ei koosne osasilmadest ja selle abil eristab vähk vaid valguse intensiivsust, mitte aga liikumist ja kuju. Paljudel vähiliikidel säilib lihtsilm ka täiskasvanuna kõrvuti liitsilmadega, aerjalalistel on lihtsilm ainukeseks silmaks kogu elu vältel. Väga sügaval vees ja maa-alustes veekogudes elavatel vähiliikidel puuduvad silmad hoopis.