Klass vähid (<I>Crustacea</I>). Vereringe

Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda)

Klass: Vähid (Crustacea)

Jõevähi siseehitus

Kirpvähi siseehitus

Vereringe

	Üldinfo	Närvisüsteem
	Välisehitus	Eritamine
Tekst P. Urbas	Toitumine	Sigimine
	Hingamine

Vähkide veri on kas värvitu või punane. Mõnedel krabidel on veri sinine või muutub siniseks õhu käes.

Veri ringleb vähkide kehas südame kokkutõmbumiste abil. Süda asub alati hingamiselundite - lõpuste - läheduses. Kui vähi lõpused paiknevad tagakehal (kakandid), siis asetseb ka süda tagakehas. Enamikul vähkidel on lõpused rindmikujalgade küljes ja ka süda asub rindmikus. Primitiivsetel lehtjalalistel (vesikirbud jt.) on süda pika toru kujuline ja läbib kogu keha. Süda võib ka üldse puududa ning sel juhul liigub veri kehas sooltoru kokkutõmbumiste abil (aerjalalised). Väiksematel vähkidel on südamelöökide arv minutis umbes 300 - 400, jõevähil 100.

Vähkidel on avatud vereringe, mis tähendab seda, et veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega. Veresooned on olemas ainult kõrgematel vähkidel ja neilgi mitte kogu keha piires, teistel ringleb veri kehaõõnes siseelundite vahel.