Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca)
Selts: Kakandilised (Isopoda)


Eesti kakandilisi: maismaakakandid


Maismaal elavaid kakandilisi on Eestist leitud 15 liiki, neist tuntumad on harilik mullakakand (Oniscus asellus) ja keldrikakand (Porcellio scaber).

Mullakakandid elavad kivide all, vanade pehkinud kändude koore vahel, neid võib leida ka peaaegu kõikide aiateeplaatide alt ja kõdunevate lehtede hunnikutest. Keldrikakandeid leidub samuti kõigis niisketes paikades, kivide all jm. Keldrikakandit on rahvas ekslikult ka niiskusemardikaks kutsuma hakanud, mardikatest on aga asi siinkohal veidi kaugel. Nende loomade juures leiab ka esmapilgul üles kõik vähkidele tüüpilised tunnused: palju kehalülisid, palju jalgu ja kaks paari tundlaid (esimesed lühikesed, teine paar pikk ja hästi nähtav).

Mullakakandid tegutsevad aktiivselt ja toituvad vaid öösiti, päeva saabudes poevad nad lähimasse varjulisse paika peitu. Sellistest magamiskohtadest leiab kakandeid tavaliselt hulgikaupa koos.

Kui mullakakand uurimiseks kätte võtta, rullib ta ennast sageli kokku. See on kakandi enesekaitseabinõu varjamaks oma õrna kõhupoolt. Vahetevahel võib leida mullakakandi, kellel oleks kõhu all nagu pehme padjand või kotike. See on emane loom, kelle kehale moodustub järglaste kasvatamise ajaks haudetasku. Seal paiknevaid mune võib läbi tasku õhukeste seinte ka väljastpoolt näha. Mullakakandi munadest kooruvad täiesti täiskasvanud loomade sarnased noored vähid, ainult mõõtmetelt väiksemad ja värvuselt heledamad. Mullakakandi eluiga on 3-4 aastat.

Mullakakandid toituvad taimekõdust ja neil on suur tähtsus huumuse tekitajatena ja mullaviljakuse säilitajatena. Et kõhtu korralikult täis saada, peab kakand ära mäluma ja läbi oma soolestiku laskma tõeliselt suurtes kogustes taimejäänuseid, Saksamaal tehtud arvestuste kohaselt muudavad tervelt 10% kõigist sealsetest mahalangenud puulehtedest huumuseks just kakandid. Lehti süüakse nii, et neist jäävad tavaliselt alles vaid rood. Lisaks mäluvad need vähid läbi ka mulda, muutes selle kobedaks, nagu vihmaussidki. Peale taimse toidu, mis on nende kakandite menüüs esikohal, söövad nad hea isuga ka tillukesi mullaloomi.