Klass: Vähid (Crustacea)
Alamklass: Aerjalgsed (Maxillopoda)
Selts: Aerjalalised (Copepoda)
Omapärane liikumine

Huvitav on nende loomade liikumisviis. Ülemises veekihis -hõljumis- elavad aerjalalised on tõeliselt osavad ujujad. Nad võivad sujuvalt vees edasi liuelda ning siis äkki teha järske sööste poolpõiki üles. Sujuva edasiliikumise ajal loomad toituvad ning töös on ainult suupiirkonna jätked. Äkiline spurtimine toimub rindmikujalgade ja tagakeha jõulisel tõukel. Sellise tõukelise liikumisviisi järgi saab neid ka looduses kergesti eristada vesikirbulistest ning ka karpvähilistest, kelle liikumine võib olla küll sarnane, kuid sujuv, mitte tõukeline.

Mõned aerjalalised - sõudikulised - sooritavad ujudes ka kõikvõimalikke kaari ja surmasõlmi nii edaspidi kui tagurpidi, suudavad pöörelda ümber oma telje, ujuda selili jne.jne.

Osadel suurte merede aerjalalistel esinevad ka ööpäevased vertikaalsed liikumised sügavamate veekihtide poole päeval ja ülespoole tagasi öösel. Läbitud vahemaa võib olla paarsada meetrit.Täpseid põhjusi selliseks asukoha vahetuseks veel ei teata. Samadel loomadel tuntakse ka sesoonseid vertikaalseid rändeid paari kilomeetri ulatuses.