| Klass: Vähid (Crustacea) |
| Alamklass: Kõrgemad vähid (Malacostraca) |
| Selts: Kümnejalalised (Decaopda) |
Signaalkrabi (Uca)
Erakvähk Strigopagurus elongatus Austraalia lõunarannikult.
Foto: G. Poore
|
Huvitavaid kümnejalalisi
Naljaka nimega tavaline kookosevaras (Birgos latro) on troopikas maismaal elav kuni 32 cm pikkune vähk, kes levinud arvamuse kiuste ei roni siiski mööda kookospalmide tüvesid ega viska ladvast pähkleid alla. Vähk ei ole võimeline kõrgele puu otsa ronima, täiesti võimetu on ta aga sealt alla laskuma.
Kookosevaras toitub tõesti mitmesuguste palmiliste maapinnale kukkunud viljadest, sealhulgas ka kookostest, kuid need pole ta põhitoiduks. Kuigi kookosevarga sõrgadel on hiiglaslik jõud, ei suuda ta küpse kookospähkli koort katki teha ja sööb ainult purunenud pähkleid. Lisaks sellele teatakse kookosevarast söövat mulda ja ründavat teisi maismaal elavaid vähke, ka oma liigikaaslasi.
Kookosevaras jookseb kiiresti külg ees ja kaevab maasse madalaid urge, mille seinad vooderdab kookospähkli koore kiududega. Mõnikord elab ta ka looduslikes varjepaikades, näiteks kaljulõhedes.
Erakvähid (Paguridae) peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse ning elavad nii kogu elu. Kui vähk kasvab suuremaks ja teokarp jääb kitsaks, otsib loom uue suurema tühja karbi.
Erakvähid võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga. Mõnedel erakvähkidel kinnitub meriroos sõra pinnale. Kui vähk poeb üleni teokarpi peitu, jätab ta sõra koos meriroosiga välja. Meriroosi kõrvetavad kombitsad peletavad vaenlase eemale. Teised erakvähi liigid kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas. Meriroos toitub vähi toidujäänustest, nii saavad kooselust kasu mõlemad pooled. Elukohta vahetades paigutab erakvähk ka meriroosi hoolikalt uue teokarbi peale ümber.
Erakvähi ja meriroosiga elab sageli koos veel kolmas loom - hulkharjasuss. Ka tema võtab vähk oma uutesse elupaikadesse kaasa. Uss elab vähiga ühes teokarbis, puhastab seda seestpoolt ja sööb ära parasiidid vähi pehme tagakeha pinnalt. Tasuks saab ta osa erakvähi söömaaegadest. On tähelepanuväärne, et vähk ei puuduta "oma" ussi, kuigi sööb meeleldi teisi ussiliike.
Naksurkrevetid (Alpheidae) elavad troopika ja lähistroopika meredes õisloomade, käsnade jt. sees. Nende üks sõrg on väga suur ja selle abil toovad vähid kuuldavale "plõkse". Naksurkrevetid elutsevad tavaliselt kolooniatena ning sadade vähkide üheaegne plõksutamine tekitab tugevat müra. Plõksutamist peetakse kaitsekohastumuseks, sest vähid vastavad sellega igasugusele ärritusele. Teised väikesed vähid ja kalad saavad sellest mürast tugeva, mõnikord isegi surmava ultrahelilöögi.
Troopikamerede tõusu ja mõõna vööndis elavate signaalkrabide (Uca) isasloomad sooritavad ühe või mõlema suure sõraga keerukaid "signaliseerivaid" liigutusi: sirutavad sõrgu külje suunas, tõstavad üles ja liigutavad alla, asetavad enda ette risti jne. Sellise "signaliseerimisega" hirmutavad krabid teisi isaseid ja kaitsevad oma territooriumi, sigimisperioodil meelitavad ligi emaseid. Tavaliselt on signaalkrabil väike vasak ja kolossaalselt suur parem sõrg, millega enamasti liigutusi sooritataksegi.
|