Klass: Putukad (Insecta)
Üldinfo: Termoregulatsioon
Palavik


Üldiselt on teada, et kõrged temperatuurid hävitavad patogeene, seda teadmist on kasutatud mitmete haiguste raviks selliste loomade puhul, kes seda mitteaktiivses olekus oma kehatemperatuuri tõsta ei saa (muide, kõrge temperatuuri mõju on kasutatud kaunis ammu ka virsikupuude viirushaiguste vastu). Putukatel on seda inimese majandusliku huvi tõttu kasutatud siidiliblika (Bombyx mori) kasvatamisel.

Palaviku kohta putukatel on seni vähe uurimusi, mõningaid katseid on tehtud madagaskari prussakaga (Gramphadorhina portentosa); katsed on näidanud, et isendid, kes on nakatatud E. coli termiliselt töödeldud kultuuriga, valivad temperatuurigradiendis keskmiselt 3,6°C kõrgema temperatuuriga ala.

Siinkohal tasub mainida ka ühte kollektiivse "palaviku" juhtumit, mis on ilmselt ainus omalaadne putukariigis. Jaapanis elav vapsik Vespa simillima xanthoptera ründab sagedsti jaapani mesilasi Apis cerana japonica, varitsedes neid pesa ees. Ükshaaval mesilased vapsikust jagu ei saa, küll aga on nad omandanud sotsiaalse taktika. Hulk mesilasi (180 — 300) piirab vapsiku tihedalt sisse ja moodustab midagi palli või kera sarnast. Niipea, kui see pall on moodustunud, hakatakse palli sisemuses temperatuuri tõstma ja see jõuab kiiresti 46deg;C (umbes 4 minutiga). Mesilaste letaalne temperatuur on 48— 50°C, vapsikul 45 — 47°C; kõrget temperatuuri selle kera sees hoitakse umbes 20 — 30 minutit. Tulemus on kaunis ilmne — mesilased lahkuvad vapsiku laiba ümbert. Mürgitamisega ilmselt tegemist pole, kuna autorid, kes seda nähtust kirjeldanud on, mainivad spetsiaalselt, et vapsiku kehast ei leitud ühelgi juhul ühtegi nõela.