Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)
Selts: Termiidilised (Isoptera)


Termidi Incisitermes minor pea. Näha suured haukamissuised
Välisehitus


Termiitidel esineb polümorfism - mitmekujulisus. See tähendab, et samast liigist isendid on väliselt väga erinevad. Termiidid jagunevad järgmistesse kastidesse: töölised, sõdurid, emased ("kuningannad") ja isased ("kuningad"). Termiidid on koloonialise eluviisiga, igale kastile on määratud kindel roll.

Töölised on termiidipesa väikseimad asukad. Nende pikkus on enamasti alla 1 cm. Pea on neil väike, ümmargune ja äärmiselt liikuv. Silmad on tugevasti redutseerunud või puuduvad hoopis. Tundlad on töölistel küllalt pikad, niitjad. Suised on hästiarenenud haukamissuised. Rindmikulülid on selgesti eistatavad. Jalad on tugevad jooksujalad. Tagakeha on silindriline, selle tipul paiknevad 2-5-lülilised väga tundlikud urujätked. Kehakatted on väga õhukesed, läbi nende on selgesti näha kõik siseelundid. Värvuselt on töötermiidid enamasti valkjad, vaid väga vähestel liikidel (Hodotermes Lõuna-Ameerikas) on töölised pigmenteerunud. Tööliste suguelundid on taandarenenud, nad ei anna järglasi. Seejuures on tööliste seas nii isaseid kui emaseid termiite, selle poolest erinevad termiidid ühiselulistest kiletiivalistest kel töölisteks on vaid emased loomad.

Sõdurid on töölistest enamasti pisut suuremad. Nende keha ja jalad on samasuguse ehitusega kui töölistel, kuid pea on hoopis teistsugune. Enamasti on pea suurenenud ja muutunud paksude katetega kitiinsilindriks, mis on nii raske, et loom ei jõua seda õieti ülevalgi hoida. Sõduritel on silmad olemas. Tundlad on samuti pikad ja niitjad. Suiste juures torkavad kohe silma väga suured ja tugevad ülalõuad. Muud suiste osad on aga nii tugevasti taandarenenud, et sõdurid ei suuda iseseisvalt toituda, vaid saavad oma toidu tööliste käest. Mõnel liigil aga on sõdurid teistsugused - nende ülalõuad on normaalsed, kuid ninamik on pikenenud. Ninamiku tipul avanevad näärmed, mis eritavad kleepuvat vedelikku, see pritsitakse vaenlase peale, kelleks on enamasti teised putukad. Selliseid sõdureid kutsutakse ninasõduriteks ja sääraste sõduritega termiite ninatermiitideks. Ninasõdurid esinevad näiteks perekond Trinervitermes liikidel.

Kuninganna on termiidipesas ainus munev emane. Tema pea ja rindmik on tumedad, rindmiku seljal paikneb kaks paari tiivakönte. Tundlad on pisut lühemad kui töölistel. Suised on emasel samuti nii nõrgad, et ta ei saa ise süüa ja peab toitu tööliste käest vastu võtma. Emase tagakeha on aga peaaegu alati (erand - Reticulitermes) nii suureks veninud, et ta ei suuda end üldse liigutada. Mahult võib kuninganna töölisi tuhandeid kordi ületada. Ta on sisuliselt nagu aparaat, mis muudab vastuvõetud toidu munadeks.

Kuningas on samuti tumenenud katetega ja kannab seljal kahte paari tiivajäänuseid. Ka tema tundlad on tööliste omadest lühemad, suised on samuti nii viletsad, et ta ei saa ise süüa. Kuninga ülesanne on muneva ema viljastamine. Lisaks loetletud neljale kastile leidub tugevas termiidipesas veel noori suguisendeid, kes on samuti tumenenud katetega, kuid neil on seljal täiesti korralikud tiivad, mis on nii pikad, et ulatuvad kaugele üle tagakeha tipu. Tiivad on kolmnurksed, ees- ja tagatiivad on ühesuguse soonestuse ja kujuga. Siit tuleb ka termiidiliste ladinakeelne nimi - Isoptera, mis tähendab samatiivalisi. Noorte suguisendite tundlad on kuninga ja kuninganna omadest pisut pikemad. Tagakehas paikneb hästiarenenud rasvkeha.

Mõnel liigil esinevad veel suguvõimelised, kuid mittesigivad isased ja emased, kes täidavad tööliste funktsioone. Nad on töölistest rohkem pigmenteerunud ja kannavad seljal tiivarudimente. Sellised loomad on nii-öelda tagavaraks, et kui sigivate loomadega midagi juhtub, pesa veel välja ei sureks, sest siis hakkavad need elukad ise munema. Sageli esineb veel igasuguseid ülemineku-ja vahevorme loetletud kategooriate vahel, näiteks Reticulitermes`tel võib esineda isegi tiivulisi sõdureid.