Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)
Selts: Täilised (Anoplura)


Satikas e kubemetäi (Phthirus pubis)







Täi (Pediculus humanus)


Süsteem


Osa süstemaatikuid ühendab täid koos väividega sarnase välisehituse ja eluviiside tõttu ühte seltsi. Peamine põhjus miks teine osa süstemaatikuid neid putukarühmi eri seltsidena käsitleb on suiste erinev ehitus - väividel on haukamistüüpi, täidel aga pistmis-imemistüüpi suised. Täiliste põhilised eristamistunnused väividest on suht. väike pea, muundunud suuosad ja ülalõugade puudumine.

Täid on paigutanud 15 sugukonda, millest 8 sisaldavad nelja või vähemat liiki. Allpool on lühidalt iseloomustatud seitset suuremat sugukonda, millele on lisatud rühmade Pediculidae ja Phthiridae lühikirjeldused kuna need omavad spetsiifilist tähtsust inimese seisukohast lähtudes.

    · Sugukond Echinophthiriidae ehk hülgetäilised. On teada 12 liiki. Nugivad loivalistel (hülged, merilõvid jt. ) ning merisaarmal. Nende keha on kaetud tugevate ogade või soomustega, mille vahel säilitatakse õhuhapnikku kui peremeesloom sukeldub. Liigid kellel soomused puuduvad elavad harilikult peremehe sellistes kehaosades kuhu jääb õhukeskond ka pärast sukeldumist, näit hülgetäi elab hülge ninaõõnes.

    · Sugukond Linognathidae. 70 liiki. Siia kuuluvad mitmed kosmopoliitsed täiliigid, kes suuresti tänu inimesele on levinud praktiliselt üle maailma. Siia sugukonda kuulub näiteks koeral parasiteeriv Linognathus setosus, samuti mitmed mäletsejatel parasiteerivad täiliigid.

    · Sugukond Haematopinidae ehk loomatäilised. 22 liiki. Kosmopoliitsed vormid, kes parasiteerivad kabjalistel, sõralistel ja teistel maismaaimetajatel. Siia kuuluvad näit. seatäi (Haematopinus suis) ja hobusetäi (H.asinus).

    · Sugukond Hoplopleuridae. Ligi 130 liiki. Nugivad peamiselt mitmesugustel närilistel, kuid leidub ka liike, kes parasiteerivad näit. mutil, vesimutil ja küülikul.

    · Sugukond Polyplacidae. On suurim täiliste sugukond 175 liigiga.Selle sugukonna hulgas on näriliste, primaatide (näit.leemur), küüliku, muti ja vesimuti parasiite.

    · Sugukond Enderleinellidae. 50 liiki. On samuti näriliste parasiidid, kes on spetsialiseerunud oravlastele. Sugukonna esindajad on laialt levinud puududes vaid Austraaliast, Madagaskarilt ja Lõuna-Ameerika lõunaosast.

    · Sugukond Pedicinidae. 16 liiki. Vana Maailma ahvide parasiidid.

    · Sugukond Phthiridae. On teada kaks liiki - Phthirus gorillas, kes parasiteerib gorillal ja P. pubis ehk kubemetäi, kes on inimese parasiit. Kubemetäi ehk satikas elab inimese karvadega kaetud kehaosadel nagu kubemepiirkond, habe, kulmud, kaenlaalused jm. va. pea. 1-1,5 mm pikkune, suht. laia keha, pika pea ja eristumata rindmiku & tagakehaga. Sülg lagundab hemoglobiini. Haigusi üle ei kanna.

    · Sugukond Pediculidae. Primaatide ka. inimene parasiidid.Inimese täi ehk täi (Pediculus humanus) esineb kahe vormina: P.h. capitis ehk peatäi ja P. h. vestimenti ehk riidetäi. Mõlemad on lühikese pea ja pika tagakehaga. Peatäi on värvuselt hallikam ja lühem, emane - 4mm. Riidetäi on värvuselt heledam ja pikem emane - 4,7 mm. Teatud tingimustel võivad ühe vormi järglased omandada teise vormi tunnuseid ja lõpuks mõne põlvkonna vältel võib tekkida ühest vormist teine. Normaalsetes tingimustel aga annab üks vorm sama tüüpi järglasi. Peatäi elab inimese juustes ning talub temperatuurikõikumisi paremini kui riidetäi, munad kinnitab juuste külge. Riidetäi elab inimese kehal, munad kinnitab riidekiudude külge.

Täid kannavad üle mitmeid väga ohtlikke nakkushaigusi nagu taastuv- ja tähniline soetõbi, mida põhjustavad mikroorganismid. Tähnilise soetõve puhul kanduvad haigustekitajad täilt inimesele üle vereimemise käigus, taastuva soetõvega nakatumine toimub täi kehaõõne vedeliku sattumisel inimese kehasse. Haiguste ülekandjana on suurem roll riidetäil.