| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) |
 Selts: Tõukjalalised (Protura) |
|
Välisehitus
Tõukjalaliste keha on pikk, nagu väljaveninud. Kehakatted on väga õhukesed, seetõttu on putukas valkjalt või kollakalt värvunud. Pea on munajas. Silmad ja tundlad puuduvad täiesti. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad arvatavasti niiskuse muutumist või õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Seetõttu pandi tõukjalalised varem koos hoog- ja harkhännalistega omaette alamklassi siselõugsed (Entognatha). Lõuad on stiletjad. Rindmikulülid on selgelt eristatavad, pealtvaates erinevad ka tagakehalülidest õige vähe. Jalad on küllalt lühikesed. Seejuures hoiab putukas eesjalgu ettesirutatult, need täidavad tundlate funktsiooni. Liikumiseks kasutavad tõukjalalised vaid kahte viimast jalapaari, see teeb nad õige aeglasteks ja kohmakateks. Tagakeha koosneb 12-st lülist. Kolme eesmise lüli alaküljel paiknevad tikkeljad jätked, need toetavad pikka tagakeha ja on liikumisel abiks. Seejuures on esimene jätketepaar alati kahelüliline, tagumised võivad ka väiksemad olla. Kaheksanda tagakehalüli selgmisele küljele avaneb kleepjat nõret eritav nääre. See kleepuv aine on putukale kaitseks omasuuruste loomade rünnaku eest. Tagakeha vibutatakse üle pea ette ja ründaja valatakse kleepja nõrega üle. 11. tagakehalüli lõpule avanevad sugunäärmed, mis isastel on paarilised, emastel aga ei ole. Tõukjalaliste pikkus on 0,5 - 2 mm.
|