Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)
Selts: Prussakalised (Blattodea)
Välisehitus


Kehakuju ja -ehitus varieerub suuresti sõltuvalt prussakaliseliigi elupaiga- ja eluviisieelistustest. Reeglina on kehakuju ovaalne ja lame, sobiv kitsastesse piludesse tungimiseks. Vabalt liikuv kolmnurkne pea on suuremal või vähemal määral kaetud kilbitaolise eesseljaga (pea eemaldamisel säilitavat prussakas eluvõime umbes nädalaks, arvatakse, et seejärel sureb ta lihtsalt janusse). Liitsilmad asuvad pea külgedel, need on väga madala eraldusvõimega ja sageli kohastunud pimedas nägemiseks. Hulgalülilised tundlad kinnituvad pea esiküljele ja on reeglina kehast lühemad (mõnedel liikidel võivad saavutada mitmekrdse kehapikkuse). Reeglina asub tundlste alusel liitsilmade vahel kaks lihtsilma, millised võivad olla tugesvasti redutseerunud. Suu asub pea alumisel küljel ja on suunatud alla või alla ja tahapoole. Suised on mälumissuised. Toidu leidmiseks vajalikud haistmisorganid asuvad reeglina suu erinevatel osadel.

Jalad on käigujalad, 5-lüliliste käppadega, mida katvad näsad võimaldavad püsida ka siledatel pindadel. Tagumine jalapaar on kõige pikem. Nagu teistelgi putukatel, on kõigil prussakalistel kuus jalga.

Lennuaparaat võib esineda või olla taandarenenud. Tiibade olemasolul on nende ehitus prussakalistel suhteliselt iseloomulik - eestiivad moodustavad sarvjad või nahkjad tiheda soonestusega kattetiivad, tagatiivad kilejad ja puhkeasendis kaetud kattetiibadega. Tavaliselt kasutavad prussakalised tiibu siiski ainult hüpete pikendamiseks või stabiliseerimiseks, seejuures liiguvad kattetiivad sõltumatult tagatiibadest.

Prussakaliste rindmik koosneb kolmes omavahel liikuvalt seotud lülist. Pikliku kujuga tagakeha liitub viimase rindmikulüliga suhteliselt jäigalt ja koosneb omakorda 8-10 lülist. 11 tagakehasegment on taandarenenud kaheks lühikeseks jätkeks, mis kujutavad endast tundeelundeid. Blatteliidae ja Ectobiinae esindajatel asuvad seitsmendal ja kaheksandal tagakeha lülil süvendeid või taskukesi meenutavad erituselundid. Mõnedel liikidel (tarakan) esinevad viienda ja kuuenda lüli liitekohas omapärased haisunäärmed.

Enamik prussakalisi on värvunud heledates kollakaspruunides toonides, kuid liigiti võib värvus varieeruda valkjast mustani.