| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Prussakalised (Blattodea) |
|
Sigimine
Paaritumisel leiavad isasputukad kopulatsiooniks valmis emase tolle naha või erituselundite kaudu eralduvate hormoonide abil. Leitud partnerit kombitakse tundlatega ja kui too aktiivsust ei avalda, jäetakse uuesti maha. Spermatofoor kantakse üle umbes pool tundi kestva paaritumise käigus. 7-12 päeva pärast paaritumist on emane valmis munemiseks. Lõviosa prussakalistest muneb oma munad erilises munakapslis ehk ooteegis, mille kuju on liigiomane. Munade arv ooteegis varieerub (17-41), samuti on erinev ühe emase poolt elu jooksul munetavate ooteekide arv. Paljudel prussakaliste liikidel on ooteegid vähearenenud ja lagunevad juba munemisel. Samuti leidub nn. ovivivipaarseid liike, kellel munakapsel väljutatakse vahetult enne järglaste koorumist või ka peale seda. Prussakalised munevad reeglina maapinnale või kivide alla, harvem selleks kaevatud käikudesse, mõningad liigid (prussakas Blattella germanica) kannavad munakapsleid kaasas vahetult kuni järglaste koorumiseni ja heidavad need siis maha.
Järglaste koorumiseks ning ooteekide avanemiseks vajalik aeg on liigiomane, kuid sõltub ka temperatuurist. Suguküpsuse saavutavad noored prussakalised pärast kuue kuni kaheteistkordset kestumist. Seegi sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist, niiskusest ja liigikaaslaste asustustihedusest.
|