| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Suurtiivalised (Megaloptera) |
|
Välisehitus
Euroopas esinevad suurtiivalised on väliselt üsna silmapaistmatud - tumedalt värvunud keskmise suurusega putukad, kelle kehapikkus on kuni 2, sirulaius kuni 4 cm. Soojematel aladel levinud korüdaliidide hulgas leidub aga ka väga suuri ja efektseid loomi, kelle siruulatus on kuni 18 cm (Hiinas elav Acanthocorydalis kolbei).
Suurtiivaliste pea on lame, tugevasti sklerotiseerunud. Liitsilmad on suured, poolkerajad. Sugukondadel on hõlbus vahet teha täppsilmade järgi - korüdaliididel need esinevad, loidtiibadel aga puuduvad. Tundlad kinnituvad vahetult silmade ette. Nad on harjasjad või vahel ka pärlikeetaolised, koosnevad kuni 40 lülist. Tundlate pikkus ei ületa 2/3 putuka kehapikkusest. Tundla aluslüli on alati suurim, teine lüli aga väikseim. Suised on mälumistüüpi, alati ette suunatud. Seejuures esineb mõnedel korüdaliididel suiste ehituses suguline dimorfism - isasel on ülalõuad mitu korda pikemad kui emasel.
Suurtiivaliste jalad on tugevad jooksujalad. Käpad on viielülilised, kahe küünisega. Talla all paiknevad tihedad karvad, mis võimaldavad putukal ka mööda siledat pinda liikuda.
Tagakeha on jässakas, koosneb kümnest lülist, mis peale viimase kõik üksteisele sarnanevad. Isaste üheksanda lüli kõhupoolel paikneb subgenitaalplaat, mis on liigispetsiifilise kujuga. Subgenitaalplaadi all paiknevad gonopoodid ehk sugujalad, mida kasutatakse emase kinnihoidmiseks paaritumise ajal. Sama funktsiooni täidavad ka tagakeha tipus paiknevad ühelülilised urujätked, mis on korüdaliididel eriti hästi arenenud.
|