Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)
Selts: Suurtiivalised (Megaloptera)
Bioloogia


Suurtiivaliste valmikuid leitakse alati veekogude vahetust lähedusest, Euroopas aprillis ja mais. Enamasti istuvad nad kuskil taimede peal või mujal maas ja lendavad üsna harva ning vaid lühikesi vahemaid. Lend on küllalt aeglane ja kohmakas. Üldiselt on korüdaliidid paremad lendajad kui loidtiivad. Valmikute eluiga on lühike - isastel vaid paar päeva, emastel kuni kaks nädalat. Kuigi suised on hästi arenenud, ei toitu valmikud enamikul liikidel üldse, vaid vähesed joovad vahel vett või nektarit. Paaritumine toimub taimedel või mujal istudes, isane on sealjuures aktiivsem pool. Paaritumisasend on küllalt omapärane - isane ronib emase tagakeha alla ning hoiab seda lõugade ja urujätkete abil paigal. Siis painutab ta oma tagakeha üles ja toimub kopulatsioon.

Suurtiivaliste vastsed toituvad igasugustest veeloomadest, kellest jõud üle käib, aga peamisteks toiduobjektideks on veeputukad ja nende vastsed. Ohver haaratakse kinni tugevate ülalõugadega, vahel kasutatakse saagi kinnihoidmiseks ka eesjalgu. Vastsete trahheesüsteem on suletud, gaasivahetus toimub läbi naha, eriti lõpusjätketel. Vastse eluiga on 1 - 3 aastat, selle aja jooksul kestub ta ~9 korda.

Suurtiivalised asustavad nii seisva veega kui vooluveekogusid. Huvitava eluviisiga on Kanadast Mehhikoni levinud suure (kuni 16 cm siruulatusega) Corydalis cornutus'e vastsed. Nad võivad öösiti veest välja tulla ja küllalt kaua veekogu kalda ääres elusatena püsida.

Sugukonnad on levinud erinevalt - korüdaliide esineb Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Austraalias, sellal kui loidtiibu on kogu palearktilises regioonis pluss veel Ameerikas, Austraalias ja Madagaskaril. Eestis esinevad liigid kuuluvad perekonda Sialis.