| Klass: Putukad (Insecta) |
 Üldinfo: Eluprotsessid |
Putuka siseehitus
|
Hingamine
Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Traheed on kitiinsed torud, mis ulatuvad kohati kuni üksiku rakuni ja mida mööda liigub õhk ning süsihappegaas.
Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida.
Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt — on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Näiteks kapsaliblika (Pieris brassicae) nukk eritab suure koguse CO2 korra umbes 12 - 16 tunni tagant. Ka võivad hingamises esineda külaltki pikad pausid. Mõned uurijad eristavad kuni üheksat hingamisrütmide tüüpi, kusjuures kõige levinum on arütmia ehk igasuguse rütmi puudumine.
Praeguseks ajaks on enamus putukate hingamist uurivaid teadlasi jõudnud kokkuleppele, et putukate hingamine ei toimu diffusioonist lähtudes (passiivne gaasi liikumine trahheesid mööda). Arvatavasti hingavad aktiivselt ka kõige väiksemad putukad (on mõõdetud 9 milligrammi kaaluva putuka aktiivset hingamist), mitte ainult suured, grammidesse ulatuva massiga mardikad. Milline täpselt on aktiivse ja/või tsuklilise hingamise mõte, pole pärsi täpselt teada.
Tõenäoliselt on vähemalt nukustaadiumis hingamine seotud mitmete teiste putuka eluprotsessidega (nt südame tööga on seos kindlasti teada).
|