Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)
Selts: Kiililised (Odonata)


Kiili vastne
Vastsete ökoloogia


Vastsed elavad enamasti mudasepõhjalistes seisu- või aeglasevoolulistes vooluveekogudes. Olenevalt liigist või;vad nad seal asustada aga küllaltki erinevaid elupaiku: vöötkiilide vastsed elavad veekogu põhja kaevunult, vesikiilide vastsed veekogu põhjal, enamus taolistiivaliste nümfidest aga läbib vastseea veetaimede vahel ringi ujudes.

Üldiselt on kiilivastsed suhteliselt väheliikuvad. Seda kompenseerib rohekas-pruunikas varjevärvus, mis teeb nad veekogu põhja või ka veetaimede taustal nii saakloomadele, kui ka vaenlastele raskesti märgatavaks. Mööda veekogu põhja liiguvad nümfid jalgade abil. Taolistiivaliste vastsed ujuvad vees loogeldes, keha kord ühele, kord teisele poole painutades ning lõpuslehti tüürina kasutades. Eristiivaliste vastsed liiguvad edasi reaktiivmootori tegevusprintsiibil vett pärasoolest välja pumbates.

Olenevalt liigist teeb vastne läbi kindla hulga kestumisi. Vastseea pikkus kõigub keskmiselt ühest aastast enamikul taolistiivalistel kuni kolme aastani suuremate eristiivaliste (näit. tondihobud) puhul.

Täiskasvanud vastne ronib enne viimast kestumist mõnele veest väljaulatuvale esemele ning kinnitub sinna pea pool ülesse suunatud. Sel ajal kohastub vastse hingamissüsteem õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist algab kestumine, mille käigus vabastatakse kestast esmalt rindmik ja pea ning seejärel etappide kaupa ka kõik ülejäänud kehaosad. Äsjakoorunud valmiku keha on pehme ning peaegu värvitu ja ta pole võimeline lendama. Liigile omased morfoloogilised tunnused omandab ta mõne tunni kuni mõne päeva jooksul. Tiivad muutuvad jäigaks ja sirgeks soontesse tunginud õhu tagajärjel.

Kiilivastsed hingavad vees lahustunud hapnikku. Taolistiivaliste vastsetel toimub hapniku omastamine lõpuslehtede kaudu. Lõpuslehti läbib trahheevõrk kust veest lõpustesse imendunud hapnik kehasse laiali kantakse. Eristiivaliste vastsetel toimub hingamine vee pärasoolde tõmbamise ja sealt väljutamise teel. Kuna kiilivastsete hingamissüsteem on üldises plaanis üsna sarnane maismaaputukate omale on alust arvata, et kiilide eellastel olid maismaal elavad vastsed, kes läksid vee-eluviisile üle sekundaarselt.

Vastsed nagu valmikutgi on röövtoidulised, kasutades toiduks pea kõiki elusolendeid keda kätte saavad ja kellest jõud üle käib. Väiksemad vastsed toituvad peamiselt mitmesuguste putukate nagu ühepäevikuliste, sääskede jt. noorjärkudest, samuti veekogu põhjas elavatest ussidest jt. vees elavatest selgrootutest. Suuremate vastsete menüüsse võivad aga tihtipeale kuuluda ka konnakullesed ja kalamaimud.