| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kiililised (Odonata) |
Kiili vastne
|
Vastsete morfoloogia
Kiilivastsed on valmikutest reeglina lühemad ja jässakamad, neil puuduvad
tiivad ning nad elavad veekeskkonnas.
Sarnaselt valmikutele on ka vastsed suure, laia, tihedalt rindmiku vastu surutud peaga, mille külgedel paiknevad suured liitsilmad ja pea esikülje ülemises osas kolm lihtsilma. Pea piirkonnas võib eristada veel kiirmikku, laupa, näokilpi, põski ja kukalt. Tundlad kinnituvad kiirmiku ja lauba vahele. Suised koosnevad sarnaselt valmikutele ülahuulest, ülalõugadest, alalõugadest ja alahuulest. Valmikutest erineb aga oluliselt alahuule ehitus. Alahuul on kiilivastsetel muundunud pikaks, lüliliseks püünismaskiks, mis koosneb aluslõuatsist, lõuatsist ja sellele kinnituvast kahest haardjätkest. Haardjätked on tipmiselt varustatud liikuvate ogadega. Puhkeolekus on mask pea alaküljele "kokku pakitud", saagi haaramiseks sopistatakse see aga välja. Saak haaratakse haardjätkete tipus paiknevate ogade vahele ning tuuakse seejärel maski uuesti kokku pannes ülalõugade juurde, millega toit purustatakse ning kust see edasi seedekulglasse satub. Haardjätketketel ja lõuatsil paiknevad harjased, mille asetus ja arv on eri liikidel erinev ning, mis seetõttu omavad suurt süstemaatilist tähtsust. Eristatakse lamedat (näit. tondihobude vastsetel) ja kopjat (näit. vesikiillaste ja hiigelkiillaste vastsetel) püünismaski tüüpi.
Rindmiku ehitus ja liigestatus on sarnane valmikutele. Erinevuseks on tiibade puudumine, nende asemel kinnituvad rindmiku selgmisele osale neli tiivaalget.
Tagakeha koosneb kümnest lülist nagu täiskasvanutelgi. Eristiivaliste vastsetel lõpeb keha anaalkoonusega, mis koosneb viiest päraogast. Taolistiivaliste vastsetel paiknevad tagakeha lõpus kolm lehtjat anaallõpust. Nende kaudu toimub hingamine ning neid kasutavad vastsed ka ujumisel tüürina. On levinud ka lõpuslehtede autotoomia - vajadusel võivad vastsed lõpuslehed ära heita.
|