Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)
Selts: Kiililised (Odonata)


Seenliidrik (Enallagma cyathigerum)


Luhakõrsik (Lestes sponsa )

Süsteem


Kiililiste selts jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised ja eristiivalised kiilid.

1. ALAMSELTS: Taolistiivalised (Zygoptera)

Esi- ja tagatiivad sarnased, silmade vahe on laiem kui silmade laius. Puhkeolekus on tiivad reeglina keha kohale tõstetud. Vastsed sihvakad, tagakeha lõpul asuvad kolm lehtjat anaallõpust.

· SUGUKOND: Vesineitsiklased (Agrionidae s. Calopterygidae)
Eestis elab vaid perekond vesineitsik (Agrion) kahe liigiga. Vesineitsikud on roheka või sinaka, metalse läikega kehaga ja tiheda tiivasoonestusega kiilid. Isastel on ka tiivad sinist värvi. Elavad mitmesuguste vooluveekogude (jõed, ojad, kraavid) kallastel. Veest kaugele ei lähe. Lennu ajal liigutavad pidevalt tiibu, väljasirutatud tiibadel ei planeeri. Lennuaeg langeb enamasti juuni- ja juulikuusse. Vastsed on reofiilid st. elavad vooluveekogudes. Munad munetakse veetaimede kudedesse.

Vastseiga kestab kaks aastat.

· SUGUKOND: Kõrsiklased (Lestidae)

Eestis kaks perekonda. Roheka, metalse läikega keha ja suhteliselt hõreda tiivasoonestusega kiilid. Tiivad on kannaosas varsjalt peenenenud. Lendavad aeglaselt.

Elavad peamiselt võsastunud seisuveekogude kallastel. Vastsete püünismask on pikavarreline, lusikja kujuga. Vastsed on fütofiilid ehk taimestikulembesed. Nad asustavad peamiselt väikseid seisuveekogusid, võivad aga sõltuvalt liigist elada ka aeglasevoolulistes jõgedes ja ojades. Munad munetakse veetaimede vartele, vastseiga kestab ühe aasta.

· SUGUKOND: Liidriklased (Coenagrionidae s. Agrionidae)

Eestis 9 perekonda. Erinevalt eelmistest sugukondadest ei ole keha rohekat värvi, tiivasoonestus on veel hõredam kui kõrsiklastel. Keha on väga habras, lend nõrk ja jõuetu. Lendavad enamasti mitmesuguste veekogude kallastel, kuid neid võib kohata ka teeservadel ja põlluäärtes. Vastsed võivad liigist olenevalt asustada väga erinevaid elupaiku: ojaliidriku (Patycnemis pennipes) vastsed asustavad näiteks vooluveekogusid, seenliidriku (Enallagma cyathigerum) vastsed aga peamiselt seisuveekogusid, samas leidub aga ka hulganisti liike, kelle vastsed on võimelised elama nii seisu- kui vooluvetes. Üldjuhul aga eelistavad liidriklaste vastsed siiski mudase põhjaga taimestikurikkaid veekogusid. Munad munetakse kas taimekudedesse või taimede veealustele osadele.

2. ALAMSELTS: Eristiivalised (Anisoptera)

Tagatiivad erinevad kujult esitiibadest, olles nendest reeglina tunduvalt laiemad. Silmad puutuvad eristiivalistel kokku või on nende vahe silmalaiusest väiksem. Puhkeolekus on tiivad reeglina kõrvale välja sirutatud.Vastsed kehalt jässakad, anaallõpused puuduvad.

· SUGUKOND: Vesihobulased (Gomphida)

Eestis kolm perekonda. Tiivakolmnurgad ees-ja tagatiibadel sarnased, pikisuunas välja venitatud, silmad (liitsilmad) ei puutu kokku.

Valmikud kiire lennuga, lendavad peamiselt vooluvete läheduses.

Vastsed on lameda, karvase keha ning neljalüliliste tundlatega. Vastsed on reofiilid, eelistavad elupaikadena hõreda taimestikuga, kruusaseid või õhukese mudakihiga vooluveekogusid. Vastseiga kõigub liigist olenevalt kahest kuni nelja aastani.

· SUGUKOND: Tondihobulased (Aeschnidae)

Eestis kaks perekonda. Valmikutel esinevad kõhuosas spetsiifilised külgjätked, liitsilmad puutuvad mingis ulatuses kokku. Kiire lennuga, lendavad nii veekogude kallastel kui ka mujal, võivad sooritada ka pikki lende sisemaale. Vastsed labidataolise püünismaski ja 7-lüliliste tundlatega. Vastsed elavad peamiselt taimestikurikastes seisuveekogudes või aeglasevoolulistes vooluvetes. Munad munetakse taimekudedesse või kaldaäärsesse pinnasesse.

· SUGUKOND: Vöötkiillased (Cordulegasteridae)

Eestis esineb üks perekond ühe liigiga. Valmikud musta, kollase ristvöödiga kehaga, silmad puutuvad kokku ainult ühes punktis. Lendavad kiiresti jõgede ja ojade kallastel. Lennuaeg juuni lõpust kuni augusti lõpuni. Vastsed elavad enamasti vooluvetes taimestikuvaesel põhjal põhjamudas. Vastseiga kestab 2-3 aastat.

· SUGUKOND: Hiilgekiillased (Corduliidae)

Eestis kolm perekonda. Rohelise, metalse läikega kehaga, eestiival tiivakolmnurk risti-, tagatiival pikisuunas välja venitatud. Isastel on tagatiiva siseserv väljalõikega. Lendavad kiirelt peamiselt seisuveekogude kallastel, kuid võivad ka veekogudest eemale lennata. Vastsed elavad peamiselt seisuveekogudes mudasse kaevunult.

Munad munetakse kas otse vette või veetaimedele.

· SUGUKOND: Vesikiillased (Libellulidae)

Eestis neli perekonda. Valmikute tiivakolmnurgad on sarnased eelmisele sugukonnale, kuid isastel ei esine tagatiibadel väljalõiget, samuti ei ole keha metallroheline. Vastsed elavad peamiselt seisuveekogude rikkaliku taimestikuga mudasel põhjal. Munad munetakse otse vette, veetaimedele või kaldapinnasesse.

Vastseiga kestab 1-2 aastat.