| Klass: Putukad (Insecta) |
| Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) |
 Selts: Kahetiivalised (Diptera) |
|
Sugukond küürkärblased (Phoridae)
Sellesse sugukonda kuulub üle 1 500 liigi. Küürkärblased on väikesed, 0,5 - 6 mm pikkused puhetunud rindmiku ja tugevate jalgadega (eriti hästi on arenenud reied) kärbsed. Värvilt on küürkärbsed enamasti hallikasmustad. Tiivad on neil kärbestel nõrgad, ristsooned puuduvad täiesti, pikisooni on 3 - 4. Selles sugukonnas esineb ka mitmeid parasiitse eluviisiga liike, neil võivad tiivad olla taandarenenud (näiteks perekond Termitoxenia).
Küürkärblaste vaglad elutsevad väga mitmesugustes kohtades, näiteks taimejäänustes, seentes, putukate ja väikeste selgroogsete laipades jne. Nukk asub nii selle sugukonna kui ka edaspidi käsitletavate sugukondade puhul pupaariumis.
Eriti omapärased on sipelga-ja termiidipesades külalistena elavad küürkärblaste liigid. Näiteks sipelgate külalise Platyphora puhul on isased loomad normaalse kehaehitusega kärbsed, kuid emased on tiivutud, tarakanisarnase kehaga väliselt üldse mitte kärbest meenutavad elukad. Mitmeid termiidipesades esinevaid rühmi (termiidikärblased - perekonnad Termitoxenia ja Termitomyia) on käsitletud ka eraldi sugukonnana Termitoxeniidae. Neile loomadele on iseloomulik pehme piklik keha, tugevasti puhetunud tagakeha, hästihaakuvad jalad ja pistekärsaga piklik pea. Isaseid neil loomadel ei tunta, paljunemine toimub partenogeneetiliselt. Vastsejärku termiidikärblastel peaaegu ei esinegi, munadest koorunud vastsed nukkuvad juba mõne minuti pärast. Kuna need huvitavad kärbsed meenutavad kehakujult termiitide kuningannat, õnnestub neil töötermiite ära petta ja panna neid kuningannale määratud toitu endale andma.
|