| Folkloor |
| Klass: Putukad (Insecta) |
 Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) |
|
SELTS: KILETIIVALISED (HYMENOPTERA). Sipelgad (Formicidae)
Rahvapäraseid nimetusi on rohkesti. Põhja-Eesti üldnimetused sipelgas, siplane on Lõuna-Eestis ka kusiraudsik, kusikuklane, kusilane jne. Ruugevärvilisi, otsekui roostekarva väikesi sipelgaid on nimetatud raudsipelgateks, raudsikuteks, rusklasteks, vasklasteks. Lääne-Eesti nimetused on naadres, narmlene, narblane, nagelane jts. Asukoha järgi on määratletud liivasipelgaid. Murelasteks on nimetatud musti sipelgaid Virumaal. Hästi tuntakse hobusipelgaid: Suured, elavad metsas kõdupuides, õõnepuides või mis mahalangenud puud on (Häädemeeste). Miks sipelgas keskelt peenike on, selle kohta leidub rohkem kui üks põhjendus. Enam tuntud seletuse järgi laskis taevataat karjalaste peale kaebama tulnud sipelga taevast alla kukkuda. Teise versiooni järgi katkestas sipelgas end suurte raskuste tõstmisega. Siit lähtub hinnang: Kusikuklanõ om kõvõmb kui kiäki siin maa pääl. Ütski luum ei jõvva hindäsuuruist tinatükkü viiä, aga kusikuklane vii ärä (Urvaste, 1939).
Sipelgate tegutsemine pesaehitusel, toidu hankimisel ning järglaste eest hoolitsemisel, reageerimine ilmamuutustele on andnud inimesele alust pidada neid mõistuslikeks olenditeks. Kuna sipelgad paljunevad kiiresti, peeti nende asumist eluhoonesse edu ja hea õnne märgiks. Teisalt käsitati nende ilmumist inimeste territooriumile kui halba ennet ning tõlgendati ärakolimise, äparduste, haiguse, isegi surma ettekuulutusena. Üksikjuhtudel on seda võetud kui karistust sipelgapesa lõhkujale. Eluhoonetest tõrjuti sipelgad tuha, soolvee või petrooleumi valamisega nende hõivatud kohtadesse. Oma kuhikpesalt teati kuklasi lahkuvat siis, kui pessa viia metallese (hobuseraud) või rästik. Kuigi kuklasepesi on viidud lauta loomadele allapanuks, peeti seda üksiti taunitavaks. Mõtsast sipelgapessä ei tohi loomadele ala panna, sääl tule loomapahandust. Talve toodi, kui sipelga unes olliva. Mul esi om juhtunu õnnetus loomaga. Lehm lõpp är. Ma tõi kah paar pesä, lõhkusi ärä. Mulle üts inimene küll hoiatas. Suur pesä oll, selle ma võti julgede, et sipelga omma sügävän maa seen (Karula, 1997).
SIPELGAPESA VIIRUK
Erilist võimet ja väge omistati pesa sisemuses leiduvale valkjale kämbule, mida on iseloomustatud kui meetaolist kollast savi, mida sipelgapesa viirukiks kutsutakse (Viljandi); kui kanamuna suurust sipelgate valmistatud muna, mis olla kollasest või sarnasest sodist koos (Kuusalu); kui juustu, vaha, sipelgamett, maarjast, isegi kui kuldsõela. Nagu rahatulesid on arvatud põlevat ja raha kuivatatavat jaaniööl, nii on ka salapärase ainega:
Kusikuklasil umma säändse sõira, mis nimä talvõl söövä ja neid sõiru tegevä nimä nikagu jaanipääväni ja jaanipäävä üüse toova nimä nuu sõira vällä kujuma [kuivama] nikagu päävä nõsõmiseni [päiksetõusuni]. Kui tahat noit sõiru saija, sõs piat inne päävä nõsõmist minemä otsma neid kusikuklaisi pesä manu; perän päävä nõsõmist inämb ei saa, sõs lahkva [lõhuvad] nimä sõira är ja vidävä pessä. Nuu sõira ommava väega magusa ja kalli (Rõuge, 1891).
Kasutada tuli seda kallist ainet raviotstarbel: Kui loomadel luutõbi on, siis peab selle vastu aitama, kui sügisel karusipelgate pesa põhjast sipelgate maarjast saab välja kaevatud ja katki õerutud ja loomale leivaga sisse antud, siis peab terveks saama. Karusipelgad peavad omale talveks üht valget ollust tagavaraks koguma, keda nemad talvel peavad sööma ja see peab neil sügavas pesa põhjas olema ja nimetakse sipelga maarjaks (Kose, 1896).
RAHVAMEDITSIIN
Sipelgavannid on rahvameditsiinis üldtuntud ravivahend närvipõletike ja reumaatiliste valude puhul. Kasutatud on ka sipelgapiiritust: Sipelgapiiritust tehti pealemäärimiseks. Suhkur pandi pudelisse. Pudel läks sipelgaid täis. Valati piiritust peale. Kui leiba tehti, pandi pudeliga leiva sisse. Küpses seal. Pärast pidi veel seisma (Väike-Maarja, 1978). Kevadise iluravi juurde kuulus kuklasepesa kohale kummardamine, et need näole oma hapet saaksid pritsida. See pidi kaotama tedretähnid ning hoidma liigse päevituse eest.
Kui kuklasi nähti pesaavasid sulgemas, teati, et peagi tuleb vihma. Sama tähendusega oli tiibsipelgate, siivmurelaste ehk siiboga kusikuklaste lendlemine.
|