| Folkloor |
| Klass: Putukad (Insecta) |
 Selts: Liblikalised (Lepidoptera) |
|
SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Riidekoi (Tineola biselliella), mööblikoi (T. furciferella)
Koiliblikas kuulub rahvausundis nende tiivuliste loomariigi esindajate hulka, keda on peetud surmariigiga seoses olevaks hingeloomaks. Seepärast on koiliblikas surmaliblikas: Kelle pääl surmaliblik lendab, siis sureb ärä. Tulege ikki lendave. Nema on ikki kamren egäl aal, tilluke all liblik (Karksi, 1931).
Sama arvamus kehtib koirööviku sööma kohta: Kui koi sei surne inimise riideid, senest ei õld midagi, aga kui sei elusa inimise riideid, siis sie pidi surema akkama (Jõhvi, 1949–1950).
Koisid arvati tekkivat niiskuse toimel iseenesest. Tõrjes peeti oluliseks rõivaste tuulutamist. Tähtis oli sobiva aja valimine: ristipäeva aegu, enne suvistepühi, neljapäevasel päeval, vanakuu ajal. Taimsetest vahenditest on kasutatud koirohtu (Lõuna-Eestis nimetatud pänilaks), tubakalehti, sookailuvarsi, pihlakaõisi (suitsutamiseks), kastanimune; mainitud on veel rõivaste aurutamist äädika-aurus ning trükipaberisse pakkimist.
Koiliblikaks on Lääne-Eestis peetud või siis asukoha poolest toaliblikaks nimetatud väikest tuhakarva valkjat liblikat, kellel olevat nagu tolmukord tiibadel. Selle liblika rahvapärased nimetused on veel tuhkur, toatuhkur, toatuss. Temagi on õnnetusetooja. Kui tubatuhkur (väikene valge tondiliblikas) ümmer tule on lennanud ja siis mõne inimese peale lendab, siis sel inimesel tuleb õnnetus (Vigala). Kehtib tapmiskeeld: Kes tuatussu (veike tuhakarva koiliblik, kes õhtuvidevikul tuas lendab) ära tapab, see taeva ei saa, sest tuatuss on Taevataadi linnuke (Muhu).
|