| Folkloor |
| Klass: Putukad (Insecta) |
 Selts: Liblikalised (Lepidoptera) |
|
SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Oraseöölane (Scotia segetum)
Rukkiorase tõusmeid kahjustavate öölaste rahvapärane nimetus on rukkiuss. Tõrjemaagilised võtted on hästi tuntud Lääne-Eestis, kus paepealsetel õhukese huumusekihiga muldadel öölased oluliselt põlde kahjustavad (vt. kaart). Kõige tuntum rukkiussi hävitamise moodus on rukkimaa harimine karusepäeval. Murdesõna karus tähendab söödimaad, karusekünd söödimaa kündi, karusekünnipäev ehk karusepäev päeva, mil ussikünd öölaste tõrjumiseks ette võeti. Ühtinult maretapäevaga (püha Margareeta, Karuse kihelkonna kiriku nimepühaku, mälestuspäevaga 13. juulil) on karusepäev kindla kuupäevaga kalendritähtpäev. Rukkimaa künni või äestamise eelisajaks on peetud veel kolme päeva enne või pärast karusepäeva. Maagilisel tõrjemenetlusel usuti mõju olevat ka juhul, kui sisse künti mõni vagu.
Teised tõrjeviisid on vähem tuntud, ent nende mitmekesidusest võib järeldada, et öölaste hävitustööd võeti tõsiselt. Kõik need on pelgalt maagiavõtted, millel tegelikku kahjurivastast toimet pole: singisuitsutamisvardad põllule visata või nendega põldu torkida; orasesse pista kepp, millega enne jüripäeva madu on tapetud; orasesse pista lepatikud, ladvapool allapidi; enne jüripäeva püütud havi hambad põllule viia; rukkiseeme läbi maokesta lasta; rukkipõllust möödumisel ei tohi varrastel kududa ega süüa; põlluharimise ajal ei tohi rukkiõlgi kokku panna; sõnnik tuleb vedada vanaskuus; sõnnikuveo ajal kõik puupulgad kokku korjata ning rehepeksmise ajal põletada; tagurpidi ümber põllu käies loitsusõnu lugeda; viljaseemne põlluleviimisel soola (tärpentiini, väävlit, petrooli) kotisuhu poetada; külvajal hõbesõrmust kanda; üheksa rukkiussi tuhk põllule puistada; uss peaga vastu põhjatuult põhjapoolse aiateiba otsa tõsta. Rahvausundi loogika viib rukkiussiga seosesse rästiku, kuna madusid samuti ussideks nimetatakse. Niisiis peab ümber põllu käima inimene, keda uss (rästik) on kunagi hammustanud; põllule tuleb lasta kolm rästikut, jne.
Rukkiussi kohta arvati veel, et ta ei lähe üle põllupeenra ning jätab kõrvaloleva põllu puutumata (uskumus seostub maagilise piiramismenetlusega). Usuti ka, et rukkiusse saab (võõrale) põllule nõiduda. Orasehävitajaks peeti jooksjat rukkiussi, rõngassetõmbujal polevat luba orast süüa (Lääne-Nigula). Öölaste massilist esinemist arvati pika ja sooja sügise või hea rukkisaagi endeks.
|