| Folkloor |
| Klass: Putukad (Insecta) |
 Selts: Prussakalised(Blattodea) |
Metsprussakas (Ectobius lapponicus)
|
SELTS: PRUSSAKALISED(BLATTODEA). Prussakas (Blatella germanica)
Pea kogu rahvapärimus prussakate (Kagu-Eestis kirgeste) kohta keskendub nende hävitamisele. Soovunelm elamusöödikute kadumisest leiab väljenduse rahvajuttudes. Koskil on prussakad kadu näinud, söönuvad lutikad seinte pealt ära, nii et ainult asemed järele jäänuvad. Pärast hakanuvad nad ise üksteist sööma ja saanuvad sedaviisi pea viimase kui ainsani otsa (Tartu-Maarja, 1901). Teine soovunelm saab teoks inimese käe läbi: Üks naine sidus nööri aknast välja ahju juurest puu külge. Ise ütles: "Hakake nüüd välja minema!" See, kes tegi, ise rääkis. Prussakad läksid välja. Üks teine naine pani prussakad tikutoosi sisse ja viis teise tallu. Prussakad kadusid ära (Rakvere, 1962). Õpetuse juurde söödikud lõa otsa siduda ning majast välja talutada kuulub hoiatus, et tagasi vaadata (rääkida, naerda) ei tohi, sest siis tulevat need elukad tagasi.
Prussakanuhtlusest vabanemiseks on kasutatud kõikvõimalikke mooduseid, nagu lepavitsaga peksmine, nõelaga torkimine, küdevasse ahju viskamine, pihlakapuust punni alla kinnipanemine, villapesu- või seenekupatusveega ülevalamine, jahutolmuga puistamine, seinapragude määrimine searasvaga, esimese lume pildumine nurkadesse, hobuse- või lambakusega nurkade pritsimine, hobusepealuu asetamine ahjule, maotapmise kepi tuppatoomine, allatuult viskamine, tagurpidi majast välja viimine, kolmest perest toodud prussakate lahtilaskmine omas kodus, oma prussakate viimine teise peresse, üheksa prussaka poetamine vihamehe taskusse, võõrale möödujale kaasapanemine, teise saksa maale viimine, teelt leitud (sõlmega) nööri panemine korstnalõõri vahele, linaleos seisnud hagudega suitsutamine, jne.
|