| Klass: Hulkjalgsed (Myriapoda) |
 Alamklass: Tuhatjalgsed (Diplopoda) |
|
VÄLISEHITUS
Pea
Pea on alt ja tagant lahtine kitiinne kapsel. Külgedel asuvad täppsilmad, millede arv ja asetus on erinevatel likidel erinev. Mõnedel liikidel silmad puuduvad. Neil on üks paar nõrgalt arenenud 7 - 8 lülilisi tundlaid. Viimane lüli kannab tipul tavaliselt nelja haistmiskolvikest. Pea alumisel küljel asuvad suised, mis on varjatud erilisest lõugplaadist. Suised on mälumistüüpi. Ülalõuad on keerulise ehitusega ja massiivsed. Alahuul ja alalõuad on kokkukasvanud lõughuuleks, mis on pikk, lai ja keeruka ehitusega plaat ning katab kogu pea alakülge. Peakapsli pinnal asub paljudel pikivagu - kriimikuvaond, millest külgedel on kriimikulohukesed.
Rindmik
Tuhatjalgsetel võib eristada ka rindmikku, mis koosneb neljast lülist. Esimese kerelüli seljalooge on arenenud kaelusplaadiks ning on jalgadeta, seda nimetatakse kaelalüliks. Teine kuni neljas lüli kannavad erinevalt teistest kerelülidest vaid üht jalapaari.
Tagakeha
Koosneb ebakindlast arvust homonoomsetest lülidest. Keresegmendid on igaüks varustatud kahe jalapaariga. Iga keresegment koosneb kahest osast, milledest esimene on sile ja mida nimetatakse protsoniit ning tagumine on jooneline - metatsoniit. Alates kuuendast segmendist avanevad metatsoniitidel või metatsoniidi ja protsoniidi vahelisel õmblusel omapärased kaitsenäärmed. Sageli asuvad metatsoniidi tagaserval harjased. Keha lõpeb kahest lülist koosneva telsoniga, mis samuti on varustatud rohkete harjastega. Harilikult lõpeb preanaalsegment koonilise preanaaljätkega. Viimane segment koosneb kahest anaalkapslist, mis võivad alt olla piiratud anaalsoomustega.
Jalad
Koosnevad kuuest lülist: puus, pöörlüli, eesreis, reis, tagareis ja käpp. Käpp on ühelüliline ja kannab tipul lihtsa küünist. Osadel isastel on esimene jalapaar moondunud haagikeseks. Kõigil isastel on üks või mõlemad seitsmenda segmendi jalapaarid muutunud kopulatsioonijalgadeks.
Jalad on tuhatjalgsetel nõrgad ning seetõttu liiguvad nad aeglaselt. Jalgadele toetudes võivad nad hõlpsasti kaevuda mulda. Kuivaperioodil aitab see neil hoida end niiskemates pinnasekihtides kuivamise eest.
|