| Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) |
Selts: Skorpionilised (Scorpiones) |
|
Sigimine ja areng
Skorpionide sigimisbioloogia on küllaltki omapärane. Viljastamisele eelneb iseloomulik pulmamäng. Emane ja isane käivad tunde ja vahel isegi päevi koos, kusjuures sabad on mõlemal üles tõstetud ning on omavahel sõrgadega kokkuhaakunud. Harilikult veab isane tagurdades enda järel passiivset emast. Seejärel peituvad nad urgu, mille isane puhastab (emast seejuures lahti laskmata) jalgade ja sabaga. Viljastamine toimub spermatofoori abil. Tagakeha kõhtmised küljed vastandatakse ning isane viib spermapakikese emase sugujuhadesse. Isane eritab ka sekreeti, mille abil kleebitakse kinni emase suguava.
Skorpionid on enamasti elussünnitajad (vivipaarid), kuid mõned liigid munevad ka mune, milles on loode juba lõplikult arenenud (munaspoegimine, ovovivipaaria). Loodete arenemine emaihus kestab kaua - mõni kuu kuni aasta, vahel rohkemgi.
Looteid võib olla viis kuni mõnikümmend, harva sada. Noored skorpionid sünnivad mähkununa lootekestadesse. Peale lootekestast vabanemist kogunevad nad emaslooma kehale ja jäävad sinna vähemalt nädalaks. Esimesel kasvuperioodil skorpionid aktiivselt ei toitu. Välimuselt on nad valkjaid, siledate katete ja harvade karvadega, käpad on küünisteta ja nende tipul on iminapad.
Peale kestumist katted tugevnevad ja värvuvad ning käppadele ilmuvad küünised. Suguküpsuse saavutavad skorpionid aasta-pooleteiseselt. Selleks ajaks on nad läbi teinud seitse kestumist. Skorpionid elavad vähemalt kaks aastat.
|