Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida)
Selts: Pärislestalised (Acariformes)


Vesilest
Alamselts imilestad (Trombidiformes). Üldiseloomustus

Selle seltsi esindajad toituvad põhiliselt loomsetest või taimsetest vedelikest. Nende lõugtundlad on kujunenud pisteharjasteks, mis on vajalikud kudede läbitorkamiseks. Väga iseloomulikuks tunnuseks on see, et üks paar trahheesid avaneb lõugtundlate lähedal. Selle seltsi esindajatel süda ja pärak puuduvad. Eluviisilt on imilestalised väga mitmekesised: on pinnaselesti, taimelesti, loomaparasiite ja vesilesti. Kuid individuaalne eluviis on küllaltki ühekülgne ja varjatud. Järgnevalt käsitletakse erinevaid imilestade ökoloogilisi rühmi.

Sametlestad (Trombea) on sarnaselt vesilestadele, keda allpool käsitleme, vabaltelavad röövloomad. Ka esineb sarnaselt vesilestadele keeruline metamorfoos, mille käigus ühed arengustaadiumid täidavad toitumisfunktsiooni, teised aga on muutunud nukutaolisteks puhkevormideks. Toituvad staadiumid vahelduvad puhkestaadiumitega: protonümf on puhkestaadium, aktiivne deutonümf ja mittetoituv tritonümf ning aktiivne täiskasvanud loom. Vastsed parasiteerivad putukatel või selgroogsetel. Parasiitsel vastsel on kotjas keha. Täiskasvanud sametlestad on aga röövloomad, kes toituvad põhiliselt väikestest lülijalgsetest ja nende munadest. Täiskasvanud lestad on 3 - 5 mm pikad ja nende keha on kaetud sametjate karvadega, millest tuleneb ka nende nimi. Nende värvus on sageli ere, harilikult erepunane.

Kõige sagedasemaks rühmaks on erepunased lestad sugukonnast Trombidiidae, keda kohtab tihti niiskes pinnases ja kelle vastsed võib näha parasiteerimas putukatel. Sugukond Trombiculidae esindajate vastsed tekitavad soojades maades inimestel naha ärritust - tromidioosi. Nad kannavad edasi inimestele ohtlikke haigusi, mida tegelikult põhjustavad mikroorganismid, kes on sattunud vastse organismi närilistel ja väikestel putuktoidulistel loomadel parasiteerides. Vastne toitub vaid korra, kuid mikroorganismid säiluvad lesta organismis ja antakse edasi munadele.

Vesilestad (Hydrachnellae) elavad mageveekogudes ning on seal küllaltki sagedased, eriti eelistavad seisuvett. Vesilesti on teada üle 2 000 liigi. Enamasti ujuvad nad hästi, kuid osa liike elab ka veetaimestikul. Täiskasvanud isendid on ligikaudu 1-2 mm pikkused, kuid leidub ka 8 mm pikkusi. Keha pole lülistunud, vaid on sile ja ümar ning sageli kaetud ogadega. Katted on nahksed ja värvus on küllaltki silmapaistev: erepunane, kollakas, roheline, sinine, mõnikord ka kirju. Veelise eluviisi tõttu on nende jalad varustatud ujukarvadega.

Vesilestad munevad vee-alustele objektidele. Nende vastsed on põhiliselt veeputukate parasiidid. Selline eluviis täidab ka levimisfunktisooni - putukad kannavad neid uutesse veekogudesse. Deutonümfid ja valmikud on röövloomad, kes toituvad väikestest vähilaadsetest ja veeputukatest. Seoses vee-eluviisiga on neil ka suhteliselt keeruline paaritumine.

Kõige arvukamalt on asustatud tiikide ja järvede veealune taimestik. Vaesem on ojade ja ajutiste veekogude fauna. On leitud ka liike, kes elavad maa-alustes veekogudes ja kuumaveeallikates.

Merilestad (Halacarae) on enamasti meres elavad vormid, kuid on teada ka magevees esinevaid liike. Üldiselt on nad väikesed, 0,2 - 1,7 mm pikad lestalisd. Nende jalad pole kohastunud ujumiseks ja on laiali asetunud. Elavad na d peamiselt veealuste objektide pinnal. Munad munetakse elupaigaks olevatele esemetele või kantakse kaasas tagajalgade küljes. Merilestad toituvad põhiliselt vetikatest, kõdunevatest loomajäänustest, väikestest selgrootutest ja nende munadest. Parasitismi esineb vähe. Tuntakse umbes 200 liiki.

Pahklestad (Eriiophyoidea) on ühed väiksemad lülijalgsed: nende kehapikkus on vaid 0,08 - 0,27 mm. Nad imevad taimerakkude sisaldisi ning tekitavad mitmesuguseid pahku. Enamik liike elab pahkades, kuid osa elab ka taimede pinnal. Nende keha on piklik ja pahkades elavatel liikidel koguni usjas. Kõik arengustaadiumid on väliselt väga sarnased.

Nende elutsükkel on seotud taimede sesoonse arenguga. On kahesuguseid emaseid: suvised emased, kes elavad pahkades ja talvised, kes talvituvad pungades voi korba all. Tuntakse mitusada liiki.

Pahklestadel esineb vaid kaks esimest jalapaari. Nad on väga peremehespetsiifilised ja iga liik kutsub esile iseloomulikke pahku. Lepa-pahklest (Eriophyes alni) näiteks tekitab lepa lehtedel tillukesi punakaid kotikesi. E. triradiatus kutsub pajudel taimedel esile nn. nõialuudade tekke. On ka pahklesti, kes põhjustavad kultuurtaimede kahjustusi. Sõstra-pahklest näiteks (E. ribis) põhjustab sõstrapõõsastel pungade puhetumist ja pirnipuu-pahklest (E. piri) tekitab pirnipuudel, õunapuudel ja teistel viljapuude lehtedel kotjaid kõrgendeid. Pahklestad kannavad edasi ka viirusi.

Võrgendlestad (Tetranychidae). Tegemist on ovaalsete ja segmenteerumata kehaga (pikkus on 0,2 - 1 mm) kollakad, rohelised või punased lestad. Suised on võrgendlestadel pistmis-imemistüüpi. Nende peenikeste jalgade tipul asub keeruline küünisaparaat, mis võimaldab neil lehtedele kinnituda.

Viljastumine on sisemine, kuid on teada ka partenogeneetiliste vormide esinemine. Munad kleebitakse spetsiaalse eritise abil lehtedele, talvituvad munad korba alla. Talvituda võivad ka viljastatud emased.

Võrgendlestad elavad põhiliselt lehtpuudel. Lõugkobijate tipul avanevad võrgendlestadel võrgunäärmed, millede eritisega kaetakse puude lehti. Võrgend pakub neile kaitset ja seda kasutavad rohkem suurtes kolooniates elavad liigid. Võrgendiniiti kasutatakse ka levimisel.

Võrgendlestade kahjustatud puudel muutuvad lehed kollaseks või laiguliseks ja masskahjustuse korral võivad puud isegi surra. Ohtlikumateks kahjuriteks on laialt levinud punane kedriklest (Tetranychus telarius), kelle kolooniad asuvad lehtede alaküljel ning kes on väga viljakad, ja viljapuu-kedriklest (Panonychus ulmi), kes kahjustab peale kultuurtaimede ka muid lehtpuid.

Nääpsulestad (Demodicidea). Elavad imetajate rasunäärmetes ja karvanääpsudes. Nääpsulestad on väikesed, usja keha ja lühikeste jalgadega lestalised. Suised on vastavalt toitumisviisile imemistüüpi. Nende kõik arengujärgud on omavahel väga sarnased. Inimeste rasunäärmetes parasiteerib vagellest (Demodex folliculorum), kes põhjustab demodikoosi.