| Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) |
 Selts: Kapuutsämblikulised (Ricinulei) |
|
SELTS : KAPUUTSÄMBLIKULISED (RICINULEI). Üldiseloomustus
Lääne-Aafrika ja Lõuna-Ameerika ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad tillukesed 2-7 millimeetri pikkused mustjaspruunid ämblikulaadsed, kes on väga omapärase väljanägemisega. Nende kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kapuuts, mis on neile ka nime andnud. See kapuuts kujutab endast kõrgemat plaati, mis on kui seljakatte liikuv duplikaat ning mis kinnitub pearindmiku servale.
Seda seltsi on väga vähe uuritud ning üheks põhjuseks on kindlasti nende haruldus. Praeguseks on mitmetes muuseumides ja kogudes terves maailmas kokku vähem kui 400 eksemplari.
Neid aeglaselt liikuvaid loomi võib leida maapinnalt, niiskete lehtede alt ja kõdunevalt puidult. Nad liigutavad pidevalt oma esijalgu, nagu pime oma keppi, kombates enese ees olevat. Need loomad on tõesti pimedad. Igasuguse häirimise suhtes on nad väga tundlikud. Niipea, kui neid ärritatakse, teesklevad nad surnut ja langevad silmapilkselt tardumusse.
Söömise ajal tuleb kapuuts üles lükata, et väikesed kääritaolised lõugtundlad töötada saaksid. Pikad mansetjad liigesenahad lõugtundlate alusel viitavad sellele, et lõuaaparaati saab kapuutsi all kaugele ette lükata. Otse nende all asub künataoline suu-eesruum. Lõugkobijate liigendus on väike ja nad on kombitsakujulised.
Pearindmik on liigendumata. Tagakeha on lai ning koosneb neljast nähtavast segmendist ja kahest pearindmiku kilbi all peidusolevast segmendist. Kõige viimase tagakeha lüli otsas on veel neli segmenti, mis moodustavad kitsenenud vähemärgatava ja vajadusel sissetõmmatava "sabakese".
Hingamiselunditeks on kaks paari trahheesid, millede stigmad asuvad pearindmiku ja tagakeha vahel asuvates paarilistes lohkudes. Stigmad on kaitstud ogadega. Vereringesüsteem on kapuutsämblikel tugevasti lihtsustunud ja koosneb ühest südametorust, mis algab pearindmiku eesosas lühikese peaga ja lõpeb lühikese sabaarteriga.
Kapuutsämblike sugusid on võimalik ka väliselt eristada. Isastel on suguava kolmanda jooksujalgade paari metatarsusel ja sellele järgnevad jalalülid on õõnsustega. Sellised moondunud jalad on kopulatsiooniorganiteks. Arvatavasti kujundatakse nende abil spermatofoore.
Munadest kooruvad 6-jalgsed vastsed, kes peale mõnda kestumist moonduvad valmikute sarnasteks.
Väga huvitav on see, et aasta enne esimese elava liigi leidmist 1837. aastal, leiti kapuutsämbliku kivistis. Praeguseks on teada kivisöeajastu setetest umbes 10 fossiilset liiki, mis kuuluvad kahte erinevasse perekonda. Praegu eksisteerivaid liike on teada 15, mis kõik kuuluvad sugukonda Ricinoididae. Suurim kapuutsämblik on 1 sentimeetri pikkune Ricinoides afzelii . Väiksemad liigid on täiskasvanult umbes kaks korda väiksemad. Ameerika troopikaaladel elava perekonna Cryptocellus mõned liigid on ehtsad koopaelanikud silmatorkavalt pikenenud esijalgadega.
| Kirjandus: |
| Barnes, R.S.K., Calow, P., Olive, P.J.W. 1993. The Invertebrates: a new synthesis. Blackwell Scientific Publication |
| Loomade elu. 1984 3. köide. Selgrootud III. Tallinn |
| Urania Tierreich 1969.Tiere 2. . Urania-Verlag Leipzig, Jena, Berlin |
|