| Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) |
 Selts: Hämmalised (Solifugae) |
|
Sigimine
Paaritumine toimub enamasti juunis ja eelistatuna hilisel pärastlõunal. Esmalt otsib isane lähikonnast üles emase. Seejärel jääb ta teatava vahemaa taha ülestõstetud lõugkobijatega seisma. Samal hetkel tunneb emane ta ära ning võtab sisse ründeasendi. Selle peale kargab isane talle kallale ja haarab lõugadega seljast, klammerdab end emase eeskerele ning siis jäävad nad hüpnootilisse tardumusse. Paaritatud emased ründavad isaseid ning ei lase neid enesele lähedale ning tihtipeale süüakse nad emaste poolt lihtsalt ära.
Kui emane ja isane on küllaldaselt tardumuses viibinud, tassib isane hüpnotiseeritud emase mõned meetrid eemale. Seejärel hakkab isane oma lõugtundlatega emase genitaaalpiirkonda hõõruma, kuni lõpuks kogu emase genitaalregioon võlvub ja suguliige ette liigub. Sel silmapilgul vabaneb isasel spermatofoor, mis asetatakse emase genitaalpiirkonda. Peale seda isane lahkub. Arenevate loodete arvelt suureneb emane tunduvalt. Viljastatud emane hakkab paastuma ning on kergesti ärrituv. Paastumisel on anatoomilis-füsioloogiline põhjus. Hiiglaslikult paisuvad munad pressivad soole niivõrd kokku, et see ei saa enam üldsegi toitu mahutada. Kandvad emased kaevuvad kuni 20 cm sügavusele urud, mis on lõpuosas kambritaoliselt laienenud. Kambrisse munetakse 100 - 200 4 - 5mm suurust muna. Juba 1 - 3 päeva möödudes kooruvad pojad, kes sarnanevad väga täiskasvanutele, kuid neil puudub karvastik, malleoolid ja küünised jalgadel. Hiljemalt kolme nädala möödudes noored kestuvad ning sarnanevad nüüd veelgi rohkem vanematele. Peale kestumist hakkavad nad juba kodust lahkuma. Peale mitmeid edasisi kestumisi saavad pojad järgmisel kevadel suguküpseteks.
Isased hukkuvad kohe peale paaritumist või satuvad kurnatuna emaste saagiks. Osa emaseid sureb samuti peale munemist.
|