| Folkloor |
| Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) |
 Selts: Ämblikulised ( Araneida) |
Hiidämblik (Dolomedes fimbriatus)
|
ÄMBLIKUD – ENDELOOMAD
Kontakti inimesega – nägemist elamus, rõivastel, käel on arvatud hea õnne endeks. See võis tähendada ka kohtumist hea sõbraga, kirja saamist (eriti nüüdisaja lastefolklooris), head lambaõnne, rikkust, kingitust. Kõige sagedamini on nimetatud halli ämblikku, värvisümboolikas tähendab sellise nägemine head. Must ämblik tähendab Põhja-Eesti uskumustes enamasti muret, õnnetust või surma. Kui hommikul näed üht väikest halli ämblikku, siis tähendab see kogu päevaks õnne ja kaugemalegi veel. Kõrge, suurte jalgadega ämblik, must ämblik – need tähendavad õnnetust – on surmasaadikud. Õhtupoolne nägemine ei tähenda midagi, ainult hommikune (Tallinn, 1942). Värvuse järgi on iseloomustatud veel kollase- või punasevärvilist (hea õnne enne) ja rohelist ämblikku (surmaenne). Pikkade jalgadega ämblik olevat õnneämblik (Muhu). Ette tuleb soovitust fataalse endelooma surmamisega oma saatust muuta: Ristiga ämblik tuleb ära tappa, siis ei sure nii ruttu ära (sest ristiga ämblik tähendab surma) (Kodavere, 1940).
Niisiis võib suhtumine eri liikidesse olla ka diametraalselt vastupidine: Ristiga ämblikud toas hävitada. Harilikku ämblikut puttu ei tohi. Suur ämblik, veeämblik – teinekord kaevus, lombis hommiku vara teda näed, ta on suur, haakrist pääl. Seda ämblikut pead hoidma. Heina-rohu peal veab võrgukesi. Teda näed, see on õnn, ta võtab sul näo pealt tulekahjumärgi ja kõik ära (Karula, 1973) .
Välja arvatud Kagu-Eestis, on oluliseks peetud ämbliku nägemise aega. Otsustused lähtuvad häälikuanaloogiast ning on seetõttu vastukäivad: hommikul – hoolt, head, halba, haigust; lõuna ajal – leina; õhtul – õnne, õnnetust jts. Tähenduslikuks on peetud samuti seda, kas ämblik laskub võrguniiti pidi allapoole või tõuseb ülespoole.
Ämbliku olulisust ilmaennetes on aidanud populariseerida trükised. Looma pesasolek on halva ilma, äikese, vihmasaju enne; aktiivne tegutsemine hoones või väljas tähendab ilusat, kuiva, sooja ilma. Lõuna-Eestis on rohke ämblikuvõrkude ilmumine rohule üks optimaalne rukkikülviaja orientiire. Mõnel pool on seda arvesse võetud kaera- ja odrakülvi puhul. Põhja-Eesti tava järgi assotsieeruvad ämblikuvõrgud pigem kalavõrkudega ning on hea kalasaagi ettekuulutajaks (eraldi on nimetatud lesta, räime, kilu, kiiska). Sügisest ämblikuvõrkude ilmumist on võetud ka kui soojaperioodi – nn. vananaistesuve kaasnähtust.
Rahvameditsiinis kasutati ämblikuvõrku verejooksu sulgemiseks: Ku aav om, ku verd jooseb, sis pane ämblikuvõrku pääle, sis võtab kohe verejoosu tagasi. Sii om õige. Sia arvad, et ei tää, kus sii rohi saias [saadakse]. Taevast tuleb see. Ikki korjatas kokku egält puult ja tetäs (Karksi, 1936).
|