| Klass:Ämblikulaadsed (Arachnida) |
 Selts: Ebaskorpionilised (Pseudoscorpiones) |
|
Levik
Ebaskorpionitel esineb väga huvitav levimisviis, nad levivad teiste loomade abi ning sellist levimist nimetatakse foreesiaks. Nad kinnituvad teiste lülijalgsete või selgroogsete külge, kes neid sageli päris kaugele kannavad. Aga milleks on neil vaja kinnituda selgroogsetele? Selline käitumisviis on tingitud toitumisega paljude selgroogsete ektoparasiitidest, kelle jahtimiseks tuleb ronida jahitava toiduobjekti peremehele. Arvatakse ka, et mõnikord haaravad nad toiduotsimisel ekslikult liiga suurt looma ning satuvad seetõttu suuremate lülijalgsete ja selgroogsete abil kaugemale. Nii saavad imetajad ja linnud aidata kaasa ebaskorpionite levimisele. Eriti suur on emaste isendite levimine sigimisperioodil, kuna siis otsivad nad toitu väga aktiivselt.
* * *
Ebaskorpionilised on levinud põhiliselt subtroopikas, kuid neid võib leida ka maailma kõigis teistes osades. Kõige huvitavam ja kahtlemata ka kõige tuntum ebaskorpion on raamatuskorpion (Chelifer cancroides), kes on sünantroopne liik ning on levinud üle kogu maailma. See punakaspruun 3-4 mm pikkune loom elab raamatukappides, kus ta hävitab raamatutele kahjulikke kõdulesti. Üks seltsi suuremaid esindajaid (7mm) on Garypus beauvoisi,kes elutseb Vahemere rannikul mereheidise kogumikes. Mõned ebaskorpionite liigid elavad imetajate või lindude urgudes ja pesades. Lasiochernes pilosus näiteks elab muti urgudes.
|