Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) |
Selts: Ebaskorpionilised (Pseudoscorpiones) |
|
SELTS: EBASKORPIONILISED (PSEUDOSCORPIONES). Üldiseloomustus
Varjatud elupaikades peidavad end skorpionite sarnased 1-2 (7) mm pikkused lapiku kehaga ebaskorpionid. Nad peidavad end põhiliselt mullas, kuid ka puu korba all, samblas, kivide all, koobastes ning ka selgroogsete pesades ja urgudes. Mõned liigid elavad ka majades. Maailmas teadaolevast 2000 liigist elab Eestis vaid 5. Kuna neid on võrdlemisi vähe uuritud, siis arvatakse, et neid esineb tegelikult kaks korda rohkem. Põhiliselt elavad ebaskorpionid subtroopikas.
Need loomad on küllaltki primitiivse ehitusega. Pearindmikku katab kilp, mille eesosas asub enamikul liikidel 1-2 paari lihtsilmi. Mõned liigid aga on pimedad. Tagakeha on ebaskorpionitel lai, ovaalne ja lame, tagaosas ümardunud ning on selgelt lülistunud 11 segmendiks.
Toitumisviisilt on ebaskorpionid röövloomad, kelle toiduobjektiks on väikesed putukad (hooghännalised, tillukesed mardikad, kahetiivalised) ja nende vastsed, noored ämblikud, pinnaselestad, ümarussid jt. Ohver haaratakse lõugkobijatega, mis on varustatud sõrgadega ning mis on ka peamisteks orienteerumiselunditeks ja kaitseks vaenlaste vastu. Kui ohver on kinni püütud, torgatakse lõugtundlatega auk ohvri kehasse ning seejärel imetakse ohver tühjaks. Peale söömisrituaali puhastab ebaskorpion end hoolikalt toidujäätmetest.
Ebaskorpionitel on 4 paari liikuvaid jalgu. Käppade tipus asuvad 2 küünist ja väike iminapp, mis võimaldab ronida ka mööda siledaid pindu. Liikumine on enamasti aeglane, kuid mõned liigid on ka kiiremad. Liikumisel on lõugkobijad ettepoole suunatud ja neid liigutatakse pidevalt, kuna lõugkobijad on põhilised orienteerumiselundid ning nende tipul asuvad pikad püstised meelekarvad. Lõugkobijate abil saavad loomad aimu ohust ning nendega rünnatakse ka vaenlast. Hädaohtu märgates ebaskorpion põgeneb, liikudes sageli külg ees või tagurdades olles ise pidevalt kaitsehoiakus ettesirutatud sõrgadega. Kui ebaskorpioneid puudutada, siis suruvad nad jäsemed vastu keha ja jäävad nii mõneks ajaks liikumatuks, imiteerides surnut.
Ebaskorpionid hingavad trahheedega. Hingeavasid on 2 paari ja need asuvad teise ja kolmanda kehasegmendi külgedel.
Erituselunditeks on üks paar koksaalnäärmeid.
Kirjandus: |
Abrikossov, G. 1960 Selgrootute zooloogia. Tallinn |
Barnes, R.S.K., Calow, P., Olive, P.J.W. 1993. The Invertebrates: a new synthesis. Blackwell Scientific Publication |
Loomade elu. 1984 3. köide. Selgrootud III. Tallinn |
Remm, H. 1987. Lülijalgsed. Tartu |
Urania Tierreich: Tiere 2. 1969 Urania-Verlag Leipzig, Jena, Berlin |
|