Kas ühtesulamistunne siinse loodusega? Suure rahu otsimise tahe? – Nagu ei kaitseks see mets mitte ainult iseennast ja neid linde, vaid igakord kedagi inimestest? Või aeg - ühtmoodi kõigi jaoks kuluv, millega pead oskama midagi ära teha, et jätta endast jälg.

Nagu kõikjal elus, nii sünnib ka looduses liikudes pealiskaudsusest üksnes kahju. Süvenemine aga nõuab pühendumist, omamoodi äraandmisoskust. See võib väljenduda ka ajas, mille sa pühendad mõnele kohale, mõnele tegevusele, kuigi saaksid samal ajal hoopis lihtsamalt ja valutumalt. Saaksid, aga ei taha. Selline äraandmine on ka need sügised, hilissügised, talved, kevaded ja suved, mis oled siin veetnud ja saad veetma.

Selliseid pühendunud inimesi koondab ka Puhtu Sõprade Selts, mille eesmärgiks on Puhtu loodus- ja kultuuripärandi säilitamine, piirkonna kaitsekorralduse kavandamine ning looduskeskuse rajamine, selle haldamine ning loodusturismi arendamine.

Kui pole märgitud teisiti, siis on siinsetelt lehekülgedelt leitavate tekstide autoriteks, koostajateks või tõlkijateks Puhtu sõbrad Krista Kampus, Kristel ja Arne Ader, Piret Kelgo, Merike Vilgo, Eva-Maria ja Peter Waltner ning Jüri Keskpaik.

Veebi kujundas Loodusemees.

Kirjad Puhtu sõpradele: kampused@hot.ee