Mõnda Puhtulaiu loodusest

Vaade Puhtulaiule läänekaarest. Just nii näeb esmakordselt Puhtulaidu rändaja, kes saabub Virtsu poolt. Kohal, kus alles sajand tagasi loksusid merelained, näeme nüüd kadastikku ja endise saare vahel laiumas roostikku.

Puhtulaid on piklik poolsaar, mille umbes kilomeetri pikkune peatelg suundub põhjast lõunasse. Poolsaare laius on vaevalt 0,5 km. Laiu lõunapoolse osa pinnakate koosneb peamiselt klibulistest rannavallidest, mida merelained on kunagi kokku kuhjanud. Need vallid moodustavad kõrge rõnga, millel kasvab liigirikas laialehine mets. Rõnga sisse jääb madalam soine ala, kus vihmasel ajal võib olla isegi lausvett. Kõige sügavamasse lohku on kaevatud pikk tiik, kuhu on juhitud madalad kraavid lohuservadelt. Laiu põhjapoolne ots on hoopis lagedam - siit leiame vähem metsa ja rohkem puisniite ning roostikku. Mitmekesise Puhtulaiu kõige tähelepanuväärsem punkt on olnud viimastel aastakümnetel ehk linnutorn edelatipus, kuhu on saabunud kevaditi linnuhuvilisi kogu Euroopast ja kaugemaltki.

Liigirikas salumets

Kevadine salumets Puhtulaiul. Maikuu alguseks on sinililled õitsemise lõpetanud ja metsaaluse on täitnud võsa- ja kollase ülase õitemeri. Järjekorda ootab omakorda karulauk, mille lopsakaid lehti on juba ülaste vahelt märgata .

Üheks meeldejäävamaks paigaks Puhtus on salumets, mille ilu ja väärtuslikkust mainitakse juba XIV sajandil. Siit leiame ühtekokku umbes 60 erinevat puu- ja põõsaliiki. Puurindes on peapuuliigiks pärn, järgneb tamm. Peale eespoolnimetatud puuliikide esineb sagedasti veel vahtraid, saari ja jalakaid. Alusmetsas leiame üksikuid pihlakaid ja toomingaid, vanade suvilate ümbruses ka sireleid, viirpuid ja kuslapuid.

Puhtu vaatamisväärsuseks omaette on 24 m kõrgune ja 360 aastane mänd, mille ümbermõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 3,74 m. Puhtulaiu keskpunkti lähedal kasvab võimas tamm, mille ümbermõõt on 4,8 m ning kõrgus 24 m. Puhtu tamme kui saare kaunimat ja ilusaimat mainis juba 1867. a. Puhtut külastanud W.S. Stawenhagen. Mõlemad puud on võetud kaitsavate loodusobjektide nimekirja.

Puhtu tammed on jõudnud kõrgesse vanusesse ja hakkavad ümber kukkuma, järelkasvu on neil kahjuks vähe.

Varakevadel tungivad möödunudaastasest paksust lehevaibast läbi sinilillede, võsaülaste, kollaste ülaste, kopsurohtude õienupud. Veidi hiljem sirguvad kuutõverohud, salu-siumarjad, seljarohud ja ussilakad. Juunikuus on juba hämar metsaalune vaibana õitsevate karulaukude päralt. Metsa all rohurindes on siin sobiva kasvukoha leidnud muuseas angervars, kõrge maasikas ja kirju liilia.

Loe lisaks!

Puhtu saare puistu H.Schulzi artikkel sellest, kuidas Puhtu puistu 1920-datel välja nägi

Lindude ränne Puhtus

Tõmmuvaeraste rändeparv ülelennul Puhtu edelatipust. Õhtuti liiguvad linnuparved enamasti kuni mõnesaja meetri kõrgusel, hämaruse saabudes tõustakse aga kõrgemale - radarite abil on jälgitud arktilisi parte üle Eesti lendamas kuni 4,2 km kõrgusel.

Arktiliste lindude kevadränne on üks neist nähtustest, mis teeb Puhtulaiu ainulaadseks paigaks kogu maailmas. Põhjus on lihtne - Puhtu jääb aulide, vaeraste ja kauride kevadisele rännuteele. Rände maksimum leiab aset maikuu keskel, mil lühikese aja jooksul lendab siit läbi sadu tuhandeid isendeid. Kogenud linnuvaatlejatel on siin õnnestunud lugeda ligi miljon läbirändavat lindu päevas!

Kevadrände päevarütm on erinevatel linnuliikidel erinev. Punakurk-kaur ja järvekaur armastavad rännata varahommikul. Aulid, tõmmuvaeras ja mustvaeras stardivad aga mõned tunnid enne päikeseloojangut ja nende ülelend jätkub öötundidelgi. Arktilistest ränduritest näeb siin veel laglesid - mustlaglet ja valgepõsk-laglet.

Linnuhuvilistele on Puhtulaid põnev alates varakevadest kuni hilissügiseni. Kevade kõige huvitavamast linnuvalikust oli juba juttu. Sügisesel Puhtulaiul kohtame läbirändavatele veelindudele lisaks rohkem värvulisi ja tuvisid, kelle parved siia sageli ka ööbima jäävad. Puhtus on kohatud ühtekokku üle 160 linnuliigi, kellest umbes 50 liiki on pesitsejad.

***

Puhtu pilte vaata lisaks Loodusemehe pildipangast