LINNUVAATLUSTE MÄRKIMINE
Ivar Ojaste

Linnuliigi kirjapanekul on mitmeid võimalusi. Neil, kes teavad peast kõikide meie lindude ladinakeelseid nimetusi, on mugav kasutada teadusnime n.ö. 3+3 lühendit. Kuid samahästi võib kasutada eestikeelseid nimetusi ning neid käepäraselt lühendada. Sellisel juhul on muidugi tähtis, et ka hiljem, aastate pärast aru saadaks, millise liigiga oli tegemist. Seega on linnuliigi kirjapaneku viis igaühe enda otsustada. Kuid tihti märgatakse linde, kelle liigilist kuuluvust ei suudeta määrata, küll aga näiteks liigirühm või perekond. Selliseks puhuks pakuvad soome linnumehed välja järgmised lühendite kombinatsioonid, millele lisaks ladina-keelsetele lühenditele lisan ka soovitusliku eestikeelse variandi.

Liigid, kelle ladinakeelne perekonnalühend on erandlik:

Sterc = änn
Stern =  tiir
sp = määratud ainult  perekond

Määramata jäänud liikide soovitavad lühendid (I)
 
Ladina k. Eesti k.
Tähendus
V V veelind (kaurid, pütid, hanelised v.a haned, luiged, ristpart, lauk, alklased)
Ans/Bra H/L hani/lagle
Per/But Viu sarnased viud: herilase-, hiire- ja karvasjalg-viu
Cir c/m/p Loorkull v/k/s sarnased loorkullid: välja-, stepi- ja soo-loorkull
VFal VP väike pistrik: lõo-, väike-, punajalg-pistrik, tuuletallaja
PR PR päevaröövlind
K K kurvitsaline
SLar SK suur kajakas: meri-, hõbe-, tõmmu- ja jääkajakas
VLar VK väike kajakas: kala-, naeru-, väike-, kaljukajakas
Alc/Uri A/T alk või lõunatirk
KR KR keskmise suurusega rähn (kõik v.a musträhn ja väike-kirjurähn
R/H/D K/S/R kalda-, suitsu-, räästapääsuke (mitte piiritaja!)
SCor SV suur vareslane: ronk, hall-, künnivares
STur SR suur rästas: hobu- või hallrästas
VTur VR väike rästas: laulu- või vainurästas
Acr d/r/s Roolind a/s/t sarnased roolinnud: aed-, soo-, tiigi-roolind
Bom/Stu S/K siidisaba või kuldnokk
Emb r/p/a Tsiitsitaja p/v/k tik-tsiitsitaja: põhja-, väike- või kuldtsiitsitaja
VL VL väike lind, k.a väike-kirjurähn, väänkael, jäälind, v.a vareslased

Määramata jäänud liikide soovitavad lühendid (II, linnurühmad)

Sv = suur veelind
Vv = väike veelind
Spr = suur päevaröövlind
Vpr = väike päevaröövlind
Sk = suur kurvits
Kk =  keskmise suurusega kurvits
Vk =  väike kurvits
Sr = suur värvuline
Kr = keskmise suurusega värvuline
Vr = väike värvuline

Liikide jagunemine linnurühmade vahel: a) veelinnud

Sv = sinikael-, viu-, soo- ja luitsnokk-part, tõmmuvaeras, hahk, rohu- ja jääkoskel;
SvVv = tuttpütt, meri- ja punapea-vart, mustvaeras, kirjuhahk, lauk;
Vv = hallpõsk- ja sarvikpütt, piil- ja rägapart, tuttvart, sõtkas, aul, väikekoskel, alk, lõunatirk, krüüsel;

Liikide jagunemine linnurühmade vahel: b) röövlinnud

Spr = kaljukotkas, väike- ja suur-konnakotkas, viud, merikotkas, herilaseviu, loorkullid, kalakotkas, harksabad;
SprVpr = kanakull, rabapistrik;
Vpr = raudkull, lõo-, väike- ja punajalg-pistrik, tuuletallaja;
Sk = merisk, kiivitaja, plüü, rüüt, metskurvits, suur- ja väikekoovitaja, vööt- ja mustsaba-vigle, heletilder;
SkKk = punajalg- ja tumetilder, suurrisla, tutkas;
Kk = metstilder;
KkVk = kivirullija, tikutaja, mudanepp, mudatilder, vihitaja;
Vk = väike- ja liivatüll, väike-, värb-, alpi-, kõvernokk-, leete- ja meririsla, plütt, veetallaja;

Liikide jagunemine linnurühmade vahel: c) värvulised

Sr = peoleo, rästad, siidisaba, hallõgija, kuldnokk, männileevike;
SrKr = väike-kirjurähn, väänkael, nõmme-, põld- ja sarviklõoke, niidu- ja nõmmekiur, punaselg-õgija, suurnokk, hangelind;
Kr = kivitäks, ööbik, vööt-põõsalind, soo-, mets-, tundra- ja randkiur, lambahänilane, linavästrik, rohevint, leevike, kuuse- ja männi-käbilind, mets- ja põhjavint, talvike, põld- ja rootsiitsitaja, keltsalind, põld- ja koduvarblane;
KrVr = rasvatihane, kadakatäks, aed-lepalind, sinirind, punarind, aed- ja mustpea-põõsalind, hall-kärbsenäpp, must-kärbsenäpp, võsaraat, ohakalind, urvalind, hele-urvalind, mägi-kanepilind, kanepilind, põhja- ja kuldtsiitsitaja;
Vr = sini-, must-, tutt-, põhja- ja sabatihane, roohabekas, porr, käblik, võsa-ritsiklind, tiigi-, soo-, aed- ja kõrkja-roolind, käosulane, pruunselg- ja väike-põõsalind, lehelinnud, pöialpoiss, väike-kärbsenäpp, siisike.

Lisamärkmed

Tihti on tarvilik üles märkida lisateavet lindude soo, vanuse, värvuse jne kohta. Selleks puhuks soovitame järgmisi lühendeid:

Vanus:
1a = samal kalendriaastal koorunud lind
2a = eelmisel kalendriaastal koorunud isend jne
(kaks ülakoma), ad = vanalind
(üks ülakoma) = noorlind
Näiteks 52 = viis vanalindu ja kaks noorlindu

Lindude soo märkimisel kasutadatakse tavaliselt tähiseid [Mars] isaslind ja [Veenus] emaslind. Kuid alternatiivina on mugav kasutada ka järgmist lahendust: isaslind/emaslind/sugu määramata. Näiteks 3/4/1 = kolm isaslindu, neli emaslindu ja ühel sugu määramata. Siia saab juurde lisada veel ka vanuse: 1/2 = üks vana isaslind ja kaks noort emaslindu või /1 2a = teise kalendriaasta emaslind.

Teisi lühendeid:

al = albiino
pal = poolalbiino
mel = melanootiline
a = parve tähis
Näiteks 2a = kaks parve; a10 = üks kümnelinnuline salk jne
w = paar

Lindude tegevust märkivad lühendid:

p = paiksed linnud;
Paiksed linnud on pesitsejad, pesitsus- või toitumis-terri-tooriumil olevad, toituvad, rändel peatuvad ja muud selle-laadse käitumisega linnud.
r = rändel olevad linnud;
Nendeks loetakse linnud, kes on kindlal rände-liikumisel, s.t ülelennul mingi ilmakaare suunas.
öör = ööränne;
ü = ülelennul olev lind, kelle kohta ei osata öelda on ta rändel või ei;
rp = rändelt saabuvad linnud, kes laskuvad lahele, põllule jne;
sr = rändele asuvad linnud;
ss = lindude lend puhke- või ööbimispaika (eriti haned, sookurg)
vs = väljalend puhke- või ööbimispaigast (haned, sookurg)
s = laul, mängulend, ka rähnide trummeldamine jms.
h = häälitsus

Lennusuund:

N = põhi
NE = kirre
E = ida
SE =  kagu
S = lõuna
SW = edel
W = lääs
NW = loe
N/W = linnud saabuvad põhja suunast ning pöörduvad siis läände