Reovee jääkumda mõju paju kasvule
Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks oli teha kindlaks reovee jääkmuda mõju erinevate pajukloonide kasvule ning selgitada välja, millistel kloonidel suurendab reovee jääkmudaga väetamine kõige enam puidu biomassi. Eksperimendis kasutati seitset klooni pajuliikidest Salix viminalis ja Salix dasyclados. Umbes pool iga klooni kasvualast väetati reovee jääkmudaga.
Töös kasutatud paju kloonide produktsioon oli väga erinev, väetamine reovee jääkmudaga enamasti suurendas puidu biomassi. Väetamata alal oli puidu biomass suurim kloonil 78112 – 24,6 t/ha. Väetatud ala suurima puidu biomassiga oli kloon 78101 – 34,6 t/ha. Kloonist 78101 poole võrra madalama puidu biomassiga väetatud alal olid kloonid 78021 ja 78195, vastavalt 17,5 ja 15,7 t/ha.
Kõige rohkem (70%) tõstis väetamine taimede keskmist kuivmassi kloonil 78183. Oluliselt mõjus väetamine ka kloonile 78101, kus väetamata alal oli keskmine kuivmass 2,4 korda kõrgem kui väetatud alal.
Et kindlaks teha kloonidele 78112 ja 78021 sobivad kasvutingimused võiks tulevikus kasvatada nende taimi erinevatel muldadel, sest käesolevas uuringus erinesid antud kloonide juurdekasvud kirjanduse andmeist.
Kloonidel 78101 ja 78183 tõstis reovee jääkmudaga väetamine puidu juurdekasvu mitmeid kordi. Seega on need kloonid sobivaimad väetamise tingimustes kasvatamiseks. Seevastu klooni 82007 ei ole otstarbekas väetada, sest reovee jääkmuda lisamine mulda suurendas vaid 20% puidu biomassi. Kloone 81090 ja 78195 võiks kasvatada väiksema öökülmaohuga piirkondades.
Raskmetallide sisaldused reovee jääkmudas olid väiksemad lubatud piirväärtustest, mida sätestab “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri”. Lämmastiku ning orgaanilise aine väljakanne erinevatele sügavustele (10 ja 40 cm) mullast nõrgunud vette nii väetatud kui väetamata alal ei ületanud lubatud piiri, mis on sätestatud määruses “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. Fosforit leostus mullast 10 cm sügavusele nõrgunud vette eelpoolnimetatud määruses lubatud piirnormist rohkem, kuid 40 cm sügavusel jäi see lubatud piiridesse. Leiti, et antud töös oli proovide kordusi objektiivsete tulemuste saamiseks vähe. Seetõttu tuleks jätkata uuringuid ainete leostumisest mullast nõrgunud vette.
