Aasta tegu ja tegija: Katrin Heinsoo
EPMÜ 2003. aasta tegu on keskkonnasõbralik reoveepuhasti, asjast endast kirjutab ZBI teadur Katrin Heinsoo.
Veidi üle kolme aasta tagasi saabus Aret Vooremäelt EPMÜ rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonnast e-kiri, kus anti teada Euroopa Liidult raha taotlemisest keskkonnakaitselisteks töödeks.
Olime EPMÜs Andres Koppeli ja Ebe Sillaga mitmel korral arutanud, et peaks Rootsi kolleegidelt õpitud kogemusi püüdma ka Eestis rakendada. Haarasimegi võimalusest kinni ja kirjutasime taotluse Euroopa komisjoni konkursile LIFE Enviroment.
Poole aasta pärast saabus sõnum, et meie idee sai esimesest voorust edasi ning algasid läbirääkimised. Sellele järgnes Eesti-poolsete rahastajate otsimine, kevadel 2002 sai sõlmitud viimane leping põllumajandusülikooli ja Euroopa Komisjoni vahel.
Selle sügise seisuga on enamik vajalikke ehitus- ja istutustöid tehtud ning Eestis kolm omalaadset reovee puhastusseadet tööle hakkamas. Tartumaal Kambjas, Lääne-Virumaal Vohnjas ja Kihleveres. Kõik need on rajatud väikeasulate juurde, kus seni kohalike elanike reovett peaaegu ei puhastatudki.
Pajud nosivad solki
Meetodi algideeks on kasutada vees leiduv lämmastik ja fosfor taimede toitainetena. Reoaineid «ära sööma» valiti pajud, lepad ja haavad, sest nende liikide puhul pole ohtu, et mõni veega istandusse jõudnud haigusetekitaja meie toidulauale pääseks. Tekkiv puidu biomass on plaanis kasutada kohalikes katlamajades. Sõltuvalt kohalikest oludest on kõik kolm puhastit erinevad ning nende täpsemad kirjeldused leiab meie kodulehelt www.zbi.ee/life.
Eestis omalaadsete, nn looduslähedaste reoveepuhastite valmimine annab siinsetele teadlastele võimaluse nende igakülgselt uurimiseks. Esmajoones huvitab muidugi puhastusefektiivsus nii suve- kui ka talvekuudel.
Järgmisena vajab selgitamist võimalik reoveehulk, mida ühe hektari istandusega on võimalik ära puhastada. Selle info põhjal oleks juba võimalik otsustada, kas sellist puhastit tasub rajada ka mujale maapiirkondadesse ning milliste ehituskuludega tuleks arvestada.
Hoolimata sellest, et taolisi puhasteid kohtab paljudes Euroopa riikides, pole piisavat infot ka paljudele teistele küsimustele. Milline on optimaalne reovee jaotussüsteem? Kuidas liiguvad jaotustorust immitsev vesi ning toitained puude vahel ning kuidas oleks otstarbekas seda mõõta? Millised on pikaajalised muutused mulla mikroorganismide koosseisus? Kas peale paju sobib reovett puhastama ka õhulämmastikku siduv hall lepp või meie unikaalne triploidne haab? Kui palju ja kuidas mõjutab reovesi puidu juurdekasvu? Milline on võimalik gaasiemisioon reovee hoidetiikidest ning istandusest?
Vaja on tarku päid!
Projekt kestab veel kaks aastat ning paljude eespool tõstatatud probleemide uurimiseks on ZBI-l tihe koostöö mitmete instituutidega mõlemast Tartu ülikoolist. Lisaks eesti teadlastele on valmivaid puhasteid külastanud ka hulgaliselt välismaalasi, kes on andnud häid nõuandeid, ilmutanud koostöösoovi või saanud tõuke ka oma maal sarnast meetodit proovida.
Kõik see ei tähenda aga kaugeltki, et kõik vajalikud ja võimalikud uurimissuunad juba kaetud oleks. Seetõttu lõpetangi jutu üleskutsega kõigile kolleegidele EPMÜst, kes vähegi leiavad, et projekt ka neile teadustööks sobib, minuga ühendust võtma aadressil katrin@zbi.ee.
Maaülikool
