Pajuistandus hakkab puhastama reovett
Parvele rajatava Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti kirjeldus
Kambja uue reoveepuhastussüsteemi ehitustöid alustati mais, kasvama on pandud ka pajuistandus.
Valla maakorraldaja Taivo Prants tutvustab "Koduvalla" lugejaile põgusalt loodushoiualasest ettevõtmist, mis peaks juba lähitulevikus oluliselt vähendama lämmastiku ja fosfori taset puhastatud reovees.
Kambja alevikus vajab bioloogilist puhastamist olmereovesi, mis tekib peamiselt Kambja aleviku kortermajades, eramajades, Kambja koolis, lasteaias, vallamajas, kaupluses, söögikohas, spordihoones ning asutuste kontorites ja aleviku saunas. Kavas on kanalisatsioonisüsteemi laiendada nii, et sellega liituvad eramajad, uus koolihoone, toitlustuskoht.
Kambja alevikus on isevoolne kanalisatsioon, mille kaudu kogutakse kokku alevikus tekkiv reovesi. Edasi voolab see isevoolselt puhastusseadmesse, mis koosneb aktiivmudapuhastist BIO-100 ja kahest biotiigist. BIO-100 on amortiseerunud ja seda ei ole kavas taastada. Seade on mitu aastat töötanud setitina. Puhasti juures on möödavoolutorustik, mille kaudu osa reovett biotiikidesse voolab. Puhastina toimivadki hetkel kaks biotiiki. Edasi voolab vesi kraavi kaudu Tatra ojja.
Kambja alevikus tekkiva reovee puhastamiseks otsustati kasutada looduslähedast puhastusmeetodit. Puhastusprotsess toimub erinevate puhastusviiside kombi-natsioonina etapiviisiliselt. Eelpuhastuseks kasutatakse mehhaanilist võret ja settetiiki. Bioloogiline põhipuhastus toi-mub ekstensiivselt uutes biotiikides. Järelpuhastuseks on vegetatsiooniperioodiks ette nähtud Eesti tingimustes eksperimentaalne puhastustehnoloogia. Soojal ajal kasutatakse osaliselt puhastatud reovesi ära energiavõsa, pajuistanduse niisutamiseks. Seega toimub soojal ajal reovee lõplik puhastamine nn "ökoloogilises filtris", pinnases ja pajuvõsa juurestikus. Talvel, kui niisutussüsteemi kasutada ei saa, toimub järelpuhastus vanades, olemasolevates biotiikides.
Kogu puhastussüsteemi rajamine on seotud LIFE- Environment keskonnaalase demostratsioonprojektiga LIFE 00 ENV/EE/000924 nr V 0005ZBBO02.
Lühidalt projektist
Projekti raames, mille kestvuseks on 4 aastat (48 kuud), rajatakse kolm reovee puhastit: kaks Lääne- Virumaale Kadrina valda Kihlevere ja Vohnja küladesse ja üks Kambja asulasse. Taoline reovee pu-hasti koosneb reeglina kolmest osast: a) mehaaniline töötlus, b) bioloogiline tööt-lus ja c) pajuistandus.
Keskkonna iseärasustest (põhjavee hea isoleeritus savikihiga, karstialade puudumine) tulenevalt puhastatakse Kambjas reovett vegetatsiooniperioodi vältel põhi-liselt pajuistandust kasutades. Bioloo-giline reovee käitlemine lisandub seal talveperioodil.
Projekti peamisteks eesmärkideks on ehitada kahte Eesti maapiirkonna omavalitsusse reovee puhastusseadmete prototüübid ning tutvustada säästlikku reovee puhastamise võimalust. Samuti näidata täismahus keskkonnasõbralikku arengu võimalust ning aineringlust (reovesi - puidu biomass - soojusenergia lokaalkatlamajast).
Käesoleva projekti oodatavad tulemused on järgmised:
saavutada veeringlusesse juhitavas puhastatud reovees toitainete sisaldus, mis oleks madalam Eesti Vabariigi seadustes sätestatud tasemest (15 mgN/l ja 2,0 mgP/l);
saada täiendavaid teadmisi säästlike ja tõhusate reovee puhastusmeetodite osas ning jagada teadmisi omavalitsuste ja reoveepuhastusseadmete planeerijatega; *omandada taastuva energiaallika kasvatamise ja kohapealse kasutamise kogemusi.
Taivo Prants,
Kambja valla maakorraldaja
Projekti "Säästlik reovee puhastamine Eesti väikeasulates" esimese etapi kokkuvõttest:
Käesoleval ajal töötavad enamuse Eesti väikeasulate reoveepuhastusseadmed halvasti või üldse mitte. Reovees sisalduv lämmastik (N) ja fosfor (P) saastab looduslikke veekogusid. See on tõsiseks keskkonnaprobleemiks lisaks Eestile ka teistes Ida-Euroopa riikides.
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele tuleb puhastatud reovees sisalduva lämmastiku ja fosfori taset lähiaastatel oluliselt vähendada. Traditsiooniliste keemiliste protseduuride asemel on otstarbekas kasutusele võtta palju säästlikum ja odavam reovee puhastamise metoodika vegetatsioonifiltrite abil. Peale loodusressursside efektiivsema kasutamise on viimane meetod ka majanduslikult tulus. Põhiline majanduslik kokkuhoid seisneb vegetatsioonifiltri madalamates ekspluatatsioonikuludes võrreldes konventsionaalsete meetoditega. Vegetatsioonifiltrites kasvanud puitu saab kasutada energia allikana, mis asendaks fossiilsete kütuste põletamist ning vähendaks sellega kasvuhoonegaaside tekke hulka.
Koduvald
