Kartulipanemismasina sarnasel riistapuul sõitnud kaks naist pikkisid eile Kambjas paar-kolm hektarit täis pajukeppe, millest augustis valmiva reoveepuhasti solk hakkab kasvatama energiavõsa.
Kambjasse tuleva loodushoidliku reoveepuhasti juurde kuuluva energiavõsa saamiseks isutasid Eesti Põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudi (ZBI) vanemteadur Katrin Heinsoo ja tema assistent Triin Tilger eile Kambja külje alla paarsada tuhat pajukeppi.
Rootsist toodud energiavõsamasinaga istutavad naised pajusid ligi 13 hektarile. Aasta pärast peaksid need istikud olema paari meetri pikkused.
Oma solgist oma küte
Kambja on üks kolmest Eesti alevist, mis saab taimkattefiltril põhineva reoveepuhasti, selgitas Katrin Heinsoo, kes on nende puhastite rajamise projektijuht.
Lähipäevil asuvad pajupõllu kõrval tööle ASi Hüdroehitus töötajad. Nemad ehitavad puhasti pumpla, rajavad kaks uut biotiiki ja veavad nende juurest pajupõllule torud. Pajuistikute vahele tulevad 9-18-meetrise vahega maapealsed torud, mille kaudu hakatakse võsa reoveega kastma.
Kuidas loodussäästlik solgi puhastamine käib? Kõigepealt liigub Kambja suurtes majades elava ligi tuhande inimese reovesi alevi külje alla pumplasse. Enne sealt setitisse minekut eraldab võre ehk mehaaniline filter solgist suuremad osad, kas või kummiku.
Järgnevalt liigub solk biotiiki, selle edasine teekond sõltub aastaajast: talvel läheb solk vanadesse biotiikidesse ning sealt kraavi. Kevadel, suvel ja sügisel aga voolab reovesi vihmutuspumpla kaudu pajuistandusse.
Solgi rammususest sõltuvalt kulub kolm kuni neli aastat, kuni reoveest saadavate toitainete toel kasvanud energiavõsast saaks teha kütteks sobivat hakkpuitu.
Soojal ajal hakatakse võsa reoveega kastma iga päev. Nii aurab enamik reoveest ära pajude suure lehepinna kaudu. Võsa suurendab auravat pinda võrreldes maapinnaga kuus korda. Hektar pajuvõsa suudab ära puhastada ja aurustada 25 inimese aastase reovee.
Uut reoveepuhastit hakkab haldama Kambja vald. Kas uus puhasti teeb elanike elu kallimaks?
«Mingil määral kindlasti,» ütles puhasti rajamisega tegelev Kambja valla maanõunik Taivo Prants. «Pumpla võtab ju elektrit.» Samas võib kolme või nelja aasta pärast odavneda kambjalaste toasoe, sest solgi toel kasvanud pajuvõsast saab tasuta hakkpuitu.
Sügiseks valmis
Euroliidu LIFE-Environmenti programmi toel Kambjasse ja Ida-Virumaa kahte alevikku uute reoveepuhastite rajamise projekt maksab ligi 11 miljonit krooni.
22. augustil tööle hakkava Kambja puhasti ehitamine maksab ligi neli miljonit krooni.
Vilja Kohler
