Märgalad hakkavad reovett puhastama
Kadrina vallas Vohnjas ja Kihleveres hakatakse heitvett puhastama märgalade abil, kuhu istutatakse pajuvõsa, hundinuiad ja teised bioloogilist puhastusvõimet omavad taimed.
Märgalade rajamise idee pärineb Eesti Põllumajandusülikooli teadurilt Kadri Heinsoolt, projekti koostaja on Tartus tegutsev AS Kobras.
Kobrase projektijuht Mihkel Gross kinnitas, et projekteerimine on päris algusjärgus, kuid idee ja teostus on põhimõtteliselt läbi arutatud.
Kiire kasvuga pajust saab energiat
Reovete tahked osakesed tuleb varem kinni püüda ning seejärel vesi biotiikidesse juhtida. Tiikidest läheb lämmastikku ja fosforit sisaldav vesi pajuvõsaga kaetud väljakute niisutamiseks, kus pajud lämmastiku ja fosfori, mis kiirendavad võsa kasvu, toitainena ära kasutavad. Pajusid saab omakorda kütteks, energiavõsana tarvitada.
Kadrina valla looduskaitseteenistuse juhataja Arvi Põldaas rääkis, et tegu on küllalt unikaalsete kavadega, mida rahastatakse Euroopa Liidu LIFE-programmist, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja kuigi palju ka valla eelarvest.
“Teadaolevalt on pajuvõsa ja hundinuiadega kaetud märgalasid kasutatud Eestis järelpuhastina, mitte põhipuhastina nagu teoksil olevas kavas,” ütles Põldaas.
Märgalade loomine algab maaeraldusest
Arvi Põldaasa sõnul on käsil maamõõtmine ja -eraldus. Vohnjas tahetakse kokkuleppel talunikuga osta väljakute rajamiseks ligikaudu 8 hektarit maad, et sinna järgmisel kevadel pajuvõsa istutada.
Kihleveres on maad vaja vähem (2,5 ha), sest seal on tulevane puhastustehnoloogia pisut teine kui Vohnjas. Vohnjas baseerub vetepuhastamine peamiselt pajuvõsaga kaetud märgalal, Kihleveres lisaks pajudele hundinuiadega ja muude puhastusvõimega taimedega kaetud lodul.
Mõlemas saab pärast kohendamist biobasseinidena kasutada ka juba olemasolevaid tiike.
Kohtadel on juba tehtud keemilist umbrohutõrjet, et maad saaks veel käesoleval sügisel kündma ja istutamiseks ette valmistama hakata.
Nii Kihleveres kui ka Vohnjas olid seni kasutusel BIO-tüüpi reovete puhastid, mis on täielikult amortiseerunud ja nende renoveerimine ning hilisem kasutamine ja korrashoidmine läheks väga kulukaks.
Kunagiste suurmajandite asulates pole enam taga niisugust koormust kui varem ja seegi võimaldab vana tüüpi puhastitest loobuda.
Vohnjas olev BIO-25 tüüpi puhasti kuulub Arvi Põldaasa sõnul sealsele hoiu-laenuühistule, kes rahanappuse tõttu pole seda suutnud korras hoida ega renoveerida.
MAKSUMUS:
Vohnjas ja Kihleveres kasutusele võetavate märgalade projekti kogumaksumus on 2,2 miljonit krooni.
Valdo Einmann
