Kambjasse euroraha toel ehitatav loodushoidlik reoveepuhasti hakkab paari aasta pärast solgist tulevate toitainetega kosutama pajuvõsa, millest mõni aasta hiljem saab alevirahva kodude soojendamiseks mõeldud hakkpuit.
«Loodame Kambja reoveepuhastit ehitama hakata juba tänavu,» kinnitas Eestisse kolme taimkattefiltril põhineva reoveepuhasti rajamise projektijuht, Eesti Põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudi vanemteadur Katrin Heinsoo.
«Järgmisel kevadel hakkame seal pajuvõsa istutama ja suveks on eelpuhastus valmis,» lisas ta. Täies mahus hakkab puhasti tööle 2004. aasta kevadel.
Solk kastmiseks
Kuidas siis pajuvõsa reovett puhastab? Kõigepealt liigub ligi 1000 Kambja suurtes majades elava inimese reovesi alevi serva mahajäetud lautade taha rajatavasse pumplasse, sealt edasi eraldab võre ehk mehaaniline reoveefilter solgist suuremad osad, näiteks kummikud, selgitas Katrin Heinsoo.
Siis tuleb setiti ja õhustatav tiik, mida kasutatakse põhiliselt talvel ja kus käib reovee segamine, et parandada bakterite hapnikuga varustamist.
Seejärel liigub solk biotiiki ja reovee edasine teekond sõltub aastaajast: talvel läheb see praegustesse biotiikidesse ning sealt edasi kraavi, kevadel, suvel ja sügisel aga voolab vihmutuspumpla kaudu pajuistandusse. Kulub neli aastat ja reovee toel kasvanud pajuvõsast saab teha kütteks sobivat hakkpuitu.
«Asja idee ongi selles, et kasvatada küttematerjali oma solgist saadavate toitainete varal,» märkis Katrin Heinsoo.
Suvel saab võsa päevas kuni kolm millimeetrit reovett. «Enamik sellest aurab ära suure lehepinna kaudu,» selgitas projektijuht. «Võsa suurendab auravat pinda võrreldes maapinnaga keskmiselt kuus korda.»
Ta lisas, et hektar pajuvõsa suudab ära puhastada ja aurustada 25 inimese aastase reovee. Kambja puhasti pajuistandus tuleb 20 hektari suurune.
Pärast puhastusseadmete valmimist hakkab neid haldama Kambja vald.
«Praegu ei oska veel uuest puhastusseadmest tulenevat heitvee hinnatõusu hinnata,» ütles Kambja valla maakorraldaja Taivo Prants, kes on uute puhastusseadmete rajamisega seotud. «Kui pumplad tööle hakkavad, kulub seal elektrit ja see teeb asja kallimaks. Aga seal kasvanud pajuvõsast saab mõne aasta pärast tasuta hakkpuitu.»
Euroliidu rahaga
Kambja on üks kolmest Eesti asulast, mis saab loodussäästlikud reoveepuhastusseadmed Euroopa Liidu programmi LIFE-Environment toel. Tuhandele Kambja elanikule ja poolele tuhandele Lääne-Virumaa Kadrina valla elanikule taimkattefiltril põhineva reoveepuhastusseadme rajamise projekt maksab ligi 11 miljonit krooni.
Ligi pool rahast tuleb Euroopa Komisjonilt, ülejäänu annavad keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse tehnoloogiaagentuur.
Rajatavatest reoveepuhastitest kujuneb Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli teadurite ning üliõpilaste õppebaas. «Projekti käigus selgitame välja taimkattefiltrite ehitus- ja kasutusmaksumuse ning sellise puhasti tõhususe meie oludes,» lisas Katrin Heinsoo.
